Tõnu Kann: Muinsuskaitsel oleks aeg Pärnut tõsiselt võtta

Pärnu sooviks vabamaid käsi oma modernse keskuse väljaehitamiseks, aga muinsuskaitse on vastu.

FOTO: Urmas Luik

Kui keegi soovitaks mul jalutada üle Kesklinna silla Räämale, et ma vaatleksin Raba tänava otsast Pärnu Eliisabeti kiriku torni, küsiksin tõsimeeli vastu: „Miks peab terve mõistusega inimene minema üle jõe Raba tänavale, et vanalinna kiriku torni vaadata?“.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Ometi peab muinsuskaitseamet vaadet Raba tänava otsest linna kirikutornile nii oluliseks, et ei luba ärimees Viljo Vetikul jõe vasakkaldale omaaegse REVi territooriumile korrusmaja püstitada põhjendusega, et see varjab vaate Eliisabeti tornile Raba tänavalt.

Muinsuskaitseametil on õigus seda teha, sest jõe vasakkallas kuulub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja seal saab riigiamet reegleid kehtestada isegi siis, kui linnavõim on selle vastu. Kõnealusel juhul just nii ongi.

Pärnu linnavalitsus on kahel korral esitanud palve Eesti Vabariigi valitsusele, et see võtaks arutada Pärnu muinsuskaitseala kaitsevööndi õgvendamise, nii et Pärnu uus city, kus on Hansaport, Port Arturid, Martensi väljak, parkimismaja, kontserdimaja, aga ka 1870. aastatel ehitatud hoones asuv Pärnu muuseum ja selle kõrval lootusetult käest lastud keskaegsele vundamendile ehitatud soolaait, jääksid kaitsealast välja. Linna põhjendus kaitsevööndi õgvendamise kohta on, et alas pole (veel, võib-olla 50 aasta pärasti mõni praegustest) muinsuskaitseväärseid hooneid.

Tagasi üles