Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/29/5898303t1h5efe.jpg)
/nginx/o/2019/05/21/12187378t1h3832.jpg)
Meie esiisasid iseloomustas tarkade otsuste puhul kaalutletus. Enne mõeldi üheksa korda ja siis tehti. Praegu kehtib põhimõte “tehtud, mõeldud”. Sellest üleüldine rahulolematus, siunamine ja usaldamatus. Toompeal toimuva kohta võib öelda minu vanaema sõnadega: “Tsirkus Barcelona näitas kahte imelooma.” Parem käsi ei tea, mida vasak teeb. Peaminister ei jõua nii palju vabandust paluda, kui üks koalitsioonikaaslastest lapsesuuga välja ütleb.
Minister Mailis Reps andis kui mitte otse, siis kaudselt (selgelt) mõista, et igaühe kannatusel on piir. Ei saa kõike rääkida, mida sülg suhu toob. See on selge märk üha suurenevatest mõradest valitsuses. Valija ei oota kraaklemist, vaid talle antud lubaduste täitmist.