Tantsupeo 6.–8. klasside liigijuht Ulla Helin-Mengel tegi kahe eelprooviga Eestile tiiru peale, läbides kokku ligemale 4000 kilomeetrit, toeks abikaasa ja viiekuune pisipoeg. “Hea tugisüsteemita ei saakski oma asja ajada,” avaldas Helin-Mengeli parem käsi, samuti tantsuõpetaja Ingrid Jasmin.
Juubelipeol juhatavad vägesid siitkandi linalakad
Meie kandi juhendajate arvates on tantsupeol niivõrd palju, mille üle rõõmu tunda. Ent nende kurvastuseks on suursündmust hakanud varjutama negatiivsuse loor, mis on nendegi hoolealustelt noortelt tantsijatelt röövinud siira õnnetunde. Sest nende võidujoovastust tumestavad rühmad, kes tänavu väljakule ei pääse.
Naised, kes valisid välja oma liigi 60 rühma, tunnistasid, et otsustada oli väga raske. Kohati lausa piin. Kuid Kalevi keskstaadion ei ole plastiliin, mida enda äranägemise järgi vormida-venitada. Otsused tuli teha, järgides paika pandud kriteeriume ja turvanõudeid.
Sellesuvine pidu saab suurem kui kunagi varem, sestap on tantsijaidki rohkem kui staadion enne näinud. Nii tõdesid mõlemad tantsujuhid, et piire venitati nii palju kui võimalik, kuid ühel hetkel tuli sein ette.
Ulla, olete liigijuhi rollis olnud varemgi. Kuidas juhtus aga nii, et saite enda kõrvale Ingridi, siinsamas Pärnus pesitseva tantsuõpetaja?
Ulla Helin-Mengel: Ise valisin ja võitlesin ta nimel. (Naerab.) Ingrid on esimest korda tantsupeo lavastusmeeskonnas, kuid sai kohe esimeseks assistendiks. See on suur asi! Ta on end tõestanud tugevate rühmadega ja jäi silma teistelegi meeskonnaliikmetele Ilma Adamsoni tantsukoolis. Uue tulijana on temas ehk rohkem entusiasmi kui mõnes vanemas olijas.
Ingrid Jasmin: Tavaliselt ei võeta uut nägu kohe esimeseks assistendiks. Sinult eeldatakse kogemust. Võib-olla oli minu eelis tõesti nurgajuhi roll eelmisel tantsupeol.