Proovime järele: kas kontoritöötajast võiks saada kiirreageerija?

Suur osa testi sooritamiseks heldelt antud 16 minutist saab ära raisatud puhkamisele ja elu üle järele mõtlemisele. Foto: Mailiis Ollino

Mida teha, kui kontoritöö rutiin hakkab murdma, kuid koduliising tahab maksmist ja lapsed koolitamist ning võimalust aastaid uut ametit õppida lihtsalt ei ole? Üks võimalus on hakata kiirreageerijaks.

Lääne prefektuur otsib just parasjagu kandidaate, kes võiksid peatselt liituda siinse kiirreageerijate rühmaga. Sellisele ametikohale saamiseks on küll mõni eeldus. Esiteks tahetakse, et kandidaadid oleksid sina peal tulirelva­dega – jutule võivad minna näiteks laskesportlasedki. Teiseks on tegu ühega vähestest ametitest, kus töövestluse osaks on kehalise võimekuse mõõtmine. Füüsilist testi igaüks läbida ei suutvat.

Aga kui raske see ikkagi on? Et teada saada, pakime koos Pärnu Postimehe fotograafi Mailiis Ollinoga trenniriided ja keerame ilusal maipäeval autonina Paikuse politseikooli poole.

Seal ootab meid Lääne prefektuuri operatiivkeskuse juht Sander Peremees koos kahe kolleegiga – olgu selguse huvides nende nimed siin Madis ja Andres. Kiire käepigistus, kaua kandmata trenniriided selga ja astume jõusaali. Kiirreageerijate juhi aeg on piiratud, mistõttu ei lasta meil ruumiga kaua tutvuda. Juba näitab Peremees meile järgmise kahe tunni tegevuskava ja annab jutujärje Madisele, kes räägib, mis meid täpsemalt ees ­ootab.

Katse edukaks läbimiseks peaksime sooritama 14 harjutust, aega antakse nende tegemiseks heldelt – koguni 16 minutit. Ülesannete nimekirja lähemalt uurides hakkab närima mõte, et ajast jääb siiski puudu. Kahel korral tuleb sõudeergomeetril läbida 500 meetrit ja see võtab juba viis minutit ära. Nii jääb ülejäänud 12 ülesande tarbeks 11 minutit ehk vähem kui minut harjutusele.

Küsitav tundub ka rinnalt 60kilose kangi surumine, mida tuleks teha kümme korda. Olles realist ja teades enda kehakaalu – umbes 57 kilogrammi –, saan aru, et heal juhul surun seda ühe korra.

Kuigi Mailiis mu kõrval särab veel positiivsusest, hakkab temagi näole ilmuma õrn lootusetusevari. Saame mõlemad aru, et testi edukaks läbimiseks ei ole meil vähimatki lootust. Proovimata siiski ära minna ei saa.