Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/01/7649995t1hc0bb.jpg)
/nginx/o/2019/05/23/12192463t1h5e4e.jpg)
Pärnu bussijaam on tekitanud vastakaid arvamusi. Mõnele ei meeldi see üldse, osa pärnakaid on uuest jaamahoonest jälle vaimustuses. Hoonet peetakse funktsionaalseks, ei pakkunud ju vana piletimüügikoht seda, millega bussisõitjad on suvepealinnas nüüd juba harjunud. Kuid ikkagi seondub bussijaamaga probleem, mida linnaplaneerijad kuuma kartulina veeretavad.
Varem seisid sõiduootel bussid praeguse jaamahoone kohal. Oli nüüd lahendus hea või halb, igatahes ei pidanud juhid otsima parkimiskohta linnatänavail.
Nüüd on bussidel jaamahoone ette asja vaid liinile väljumiseks, parkimis- ja puhkamiskoha leidmiseks peavad juhid kasutama fantaasiat. Ja mitte ainult. Silmas tuleb pidada sedagi, et buss peab väljuma õigel ajal.
Siin jõuamegi kuuma kartulini: bussijuhte ei saa süüdistada selles, et väljumisaja ootel pargivad nad tihti kinni Rüütli tänava Vanapargi-poolse otsa.