Kaunis vana Rooma on siinsamas akna all

Arhitekt Tiit Raev osutab puidust verandaaknale, mis on uus, aga valmistatud käsitööna ja kus on kasutatud omaaegseid võtteid: klaas on raami külge kinnitatud kiti, mitte liistudega. Seespool on pakettklaas, mis hoiab sooja. Omal ajal näitas värvilinegi klaas rikkust, seda siit ei saanud. Tänapäeval leiab seda igast hästi varustatud klaasipoest.

FOTO: Urmas Luik

Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik ja õppinud arhitekt Helle-Triin Hansumäe tõmbab paralleeli, et Roomas varemeid vaadates õhkame: need on nii ilusad! “Aga miks me ise ei hinda sedasama siin Eestis?” ei mõista ta, sest vana puitmaja on tema kinnitusel täpselt niisama väärtuslik. Pealegi meile omane.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Vana aken on puitmaja väga tähtis detail, mis kannab ajalugu. Pärnus leidub Hansumäe kinnitusel väga uhkeid puitaknaid. Kui panna vanale majale ette plast­aken, võib see maja rikkuda. “Maja on rikutud visuaalselt, sest plastist akna liistuproportsioonid on valed,” seletas arhitekt.

Pärnus olnud Hansumäe jutu järgi omal ajal kaks–kolm tisle­rite perekonda, kes valmistasid aknaid-uksi. Üksteist püüti üle trumbata, uhkeid avatäiteid valmistati isegi lihtsatele hoonetele. Naabridki võistlesid omavahel, kellel on toredam uks. Vingi tänava nimigi pärinevat tisleri nimest. “Meil olid nii kõrgel tasemel tislerid, et tänava nimi pandi tisleri järgi,” avaldab Hansumäe vaimustunult.

Põnev detail akna puhul on spetsialistile tuuleliist, millel ülaservas kapiteel ja all baas nagu sambal. Liistu sisse pressiti kannelüüre ehk kaunistavaid vaokesi. Mõnel aknal on need meeletult uhked ja vastu pidanud üle 100 aasta. Need on Hansumäe väitel just Pärnule omased. Mujal ta täpipealt sääraseid näinud ei ole. Mõnel hoonel oli kapiteel valatud lausa malmist, aga neid on Pärnuski väga vähe järel.

Tagasi üles