Otto-Georg Kirsi ja tema onupoeg Jaan Endrik Kirsi on üles kasvanud muusika sees. Kui poisid nooremad olid, oli Otto-Georg, kes mõni aasta vanem, tihti oma onupojale lapsehoidja eest. “Kõik korrad, mil tal külas käisin, läksin koju mõne uue lauluga, mis mind kummitas,” muigas Jaan Endrik, keda sugulase pillimäng ennastki kitarri õppima ajendas.
Tellijale
Suguvõsa soontes voolab muusika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Endriku muusikutee algas juba lasteaia viimases rühmas, mil ta ühel päeval multikat vaadates lõpulaulule kahvlitega rütmi kaasa toksis. “Seda nägi mu ema, kes ütles: kui tahad trummi mängida, siis paneme su muusikakooli,” meenutas muusik. Esimesse klassi astunud, läks ta Audru kooli muusikaosakonda trumme õppima. Peagi lisandus kitarrimäng.