Eili Lepik: Kas hääbume või kasvame aastaks 2035?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikatiga niitmine.
Vikatiga niitmine. Foto: Kristjan Teedema

Eesti koostab pikaajalist strateegiat, et meie inimestel oleks kümne ja 20 aastagi pärast puhas elukeskkond, kus olla tegus ja eluga rahul.

Praegu teame, et selleni jõudmist mõjutavad paljud globaalsed, samuti Eesti ühiskonna enda proovikivid, näiteks kahjustatud loodus, vananev ja linnastuv rahvastik, vaesuses elavate inimeste suur hulk, erivajadustega inimeste kehv toimetulek, noorte halvenev tervis.

Seega, püüdes kujundada Eesti arengut aastani 2035, ei mõtle ma niivõrd igaühe personaalset õnneindeksit, vaid rahulolevaid, ärksaid, sotsiaalseid, haritud ja terveid eestimaalasi east või elukohast sõltumata. Tundub helesinine unistus? Kindlasti mitte, kui suudame lahenduste suhtes kokku leppida ja alustame selleni jõudmiseks tööd juba täna.

Tagasi üles