Kadi Kruusmann: Miks vanemad ja lapsed teineteisest võõrduvad?

Kui side laste ja lastelastega on mingil põhjusel nõrgaks jäänud, aitab suhtlus omavanustega. Foto: Ants Liigus

Minul on väga vedanud – nii pere kui kasvatusega. Minu ja mu vanemate omavahelised suhted on väga head. Me ei satu küll iga päev ühise laua taha, kuid kohti, kus rääkida, ja aega, mil vestelda, meil jagub. Lobiseme autosõitudel, väljas süües, suvel telkides, jalutuskäikudel. Vestleme teemadel, mis nii naerutavad kui toovad pisarad silma: vanemate lapsepõlv, kooliseigad, murtud käeluu, tunnistusele lipsanud kahed, valed otsused ja palju muud.

Üks suuremaid teemasid, mis meid kõiki ühendab, on loodus ja prügi. Sel nädalal panime paika, et tõmbame kindad kätte ja teeme oma küla ja kodumetsa prahist puhtaks.

Ema-isa kõrval ei tohi unustada vanavanemaid. Tunnistan kahetsusega, et pole kaua aega vanaema juures pannkoogil käinud. Loodan leida selle aja, et teda oma tulekuga rõõmustada.