Maakonna liikumisuuring: keskmine harrastaja ei tiku spordiüritusele

  • Keskmine tervisespordihuviline huvituks rohkem seiklusorienteerumisest, matkamist ja rogainist
  • Alla 20aastased eelistavad joosta jõusaalis trenažööril
  • Valdades on aktiivse eluviisi põhimõtteline pidur valgustatud kergliiklusteede puudus

Need, kes on liikumisharrastusega juba pikemalt sina peal, ei jäta halva ilma tõttu spordiüritusel osalemata.

FOTO: Ants Liigus

Viimasel kümnel aastal euroraha toel Pärnumaale rajatud arvukad kergliiklusteed, tähistatud metsarajad, multifunktsionaalsed spordihallid, staadionid ja muu liikumiseks mõeldud kirev taristu tekitavad elavat huvi teada saada, kuivõrd aktiivne ja kursis on kohalik rahvas pakutavatest võimalustest kinni haarama.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Millised on populaarsemad spordialad? Kus maakonna rahvas liigub? Mis takistab end liigutada? Nendele ja veel paljudele muudele küsimustele paotab vastusteks ust Pärnumaa spordiliidu, Tartu ülikooli Pärnu kolledži ja Pärnumaa arenduskeskuse korraldatud maakonna ajaloo esimene liikumisuuring. Selgub, et tervisesport pakub pärnumaalastele elavat huvi.

Tänavu märtsis-aprillis korraldatud uuringu tulemustest nähtub, et valimi suuruseks kujunes esinduslik 1446 vastajat vanuses 15–69 aastat. Seejuures kattis uuring kogu Pärnumaad ja arvestas eraldi keskuslinna Pärnut, selle osavaldu ja maaomavalitsusi. Vastustest ilmneb, et tervisespordist ja liikumisest huvitub 84 protsenti, kellest 41 protsenti on end regulaarselt liigutanud üle kümne aasta. Sel põhjusel on loogiline, et pikaaegsed harrastajad liiguvad rohkem ja halb ilm avaldab nende liikumisotsustele vähem negatiivset mõju.

Tagasi üles