Keskmine palk tammub Pärnumaal paigal

Kõrgeim brutokuupalk oli endiselt Harju ja Tartu maakonnas ning madalaim Valga ja Hiiu maakonnas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Statistikaameti andmetel langes Pärnumaa keskmine brutokuupalk selle aasta kolmel esimesel kuul võrreldes eelmise aasta lõpu viimase kvartaliga 18 euro võrra 1111 euroni.

Mullu esimese kvartali keskmist palka ületas selle aasta sama perioodi keskmine töötasu aga seitsme euro võrra. Seega võib öelda, et palgakasv on Pärnumaal statistika järgi pidurdunud.

Keskmine brutotunnipalk oli esimeses kvartalis Pärnumaal 6,8 eurot, mis jääb Eesti kesmisele alla ühe euro ja kümne sendi võrra.

Eestis kasvas keskmine brutopalk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 7,9 protsenti 1341 euroni.

Keskmine brutokuupalk oli Eestis jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot.

Keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes oli kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes nagu organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus, kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Brutokuupalk langes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kolmel tegevusalal põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see oli 1705 eurot ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, kus see oli 1601 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli tänavu esimese kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1469 eurot Harju ja 1325 eurot Tartu maakonnas ning madalaim 950 eurot Hiiu, 978 eurot Jõgeva ja 996 eurot Valga maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste märkis, et ehkki palgakasv esimeses kvartalis veidi aeglustus, püsib see jätkuvalt tugev.

“Täistööajale taandatud hõive aastatagusega võrreldes ei muutunud. See tähendab, et üha rohkem on inimesi, kes eelistavad töötada osakoormusega. Tööjõupuudus hoiab palgatõususurveid tugevana ka lähitulevikus,” kommenteeris ta.

Lõhmuste lisas, et eelmisel aastal kasvas netopalk ehk töötajate kättesaadav töötasu brutopalgast maksuvaba tulu reformi tõttu kiiremini.

“Käesoleval aastal suurendab kasvab töötajate keskmine tulumaksukoormus, kuna üha rohkem on inimesi, kelle kasutada olev maksuvaba tulu langeb palgatõusu tõttu,” lausus ta.

Tugeva palgakasvu jätkumine annab Lõhmuste hinnangul alust arvata, et üldine maailmamajanduse jahenemine ei ole meie ettevõtetele veel olulist mõju avaldanud.

“Majanduskasvu aeglustumisel võib oodata ka palgakasvu aeglustumist, kuid madala tööpuuduse ning püsiva tööjõupuuduse tingimustes võib arvata, et palgasurved tõenäoliselt ei leevene,” ütles Lõhmuste.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul tõusevad palgad kiiresti kõikidel palgatasemetel. “Viimastel aastatel on palgad kasvanud kiiremini just palgaskaala alumises otsas,” kommenteeris Elmik palgastatistikat. “Selle tõttu on palgaerinevused Eestis aastate jooksul vähenenud. Erandiks oli eelmine aasta, mil madalamate brutopalkade kasvutempo aeglustus tulumaksureformi tõttu. Sellel aastal on madalamate palkade kasv aga taastunud.”

Keskmine netokuupalk tõusis esimeses kvartalis protsenti. Jaemüük kasvas palgaga samas tempos. Tarbimist toetas kevadkuudel lisaks sissetulekute tõusule enammakstud tulumaksu tagastus.

“Autosid ostetakse endiselt üsna hoogsalt. Autoliisingute jääk oli aprillis viiendiku võrra suurem kui aasta varem. Kinnisvaraturg on samas üsna rahulik. Korterite ostu-müügitehingute arv ning korterite keskmine ja mediaanhind kasvavad tagasihoidlikult. Korterite ostu-müügitehingute käive suurenes nelja kuu jooksul aastatagusega võrreldes 6 protsenti,” seletas Elmik.

Palgatöötajate reaalne ostujõud on ökonomisti hinnangul endiselt kerkib, aga oluliselt aeglasemalt kui eelmisel aastal. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset.

Veidi üle polte peredest suudavad konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra.

“Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Eesti Panga andmetel on viiendikul leibkondadest sääste alla saja euro” märkis Elmik.

Elmik prognoosib, et palgakasv püsib sel aastal kiire.

“Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu alampalga tõus,” ütles ta. “Aasta teisel poolel peaks aga ülemaailmse majanduskliima jahenemine ka Eestisse jõudma. Kas see mõjutab ka palga kasvutempot, saame näha ilmselt järgmisel aastal.”