Viljo Vetik: Kui kasutaks korraks talupojatarkust

Kuna Kesklinna sild vajab niikuinii rekonstrueerimist, siis tuleks tulevikku silmas pidades tõsiselt kaaluda selle muutmist avatavaks. Foto: Ardi Truija

Möödunud nädalal teatas Pärnu linnavalitsus, et loobus Kesklinna silda lahtikäivaks tegemast, sest see pidi tekitama ebamugavusi linnarahvale. Mulle kui linnakodanikule jääb see väide arusaamatuks. Elan kesklinnas ja ületan silda nii jalgsi, jalgratta kui autoga ega kujuta ette, kuidas silla lahtikäimine hakkaks minu eluolu segama.

Oleme jälle uue olulise projekti teostamise lävel. Seekord võiksime vältida varasemate avaliku rahaga tehtud projektide möödalaskmisi ja kogukonna maine kahjustamist. Kuigi me ei taha seda tendentsi endalegi tunnistada, toon lähiajaloost esile vaid mõne. Alustan kesklinna raamatukogust. Korraldati suurejooneline arhitektuurikonkurss ja valiti välja parim töö. Kõik oleks ilusasti lõppenud, kui oleks jätkunud raha jahutuseadme ostuks ja paigalduseks. Suurte klaasseintega moodsa arhitektuuriga raamatukogus oli võimatu viibida, sest seal valitses väljakannatamatu palavus ja puudus värske õhk. Aasta hiljem paigaldati küll kardinad, mis leevendasid olukorda, kuid täielikult pole seda probleemi siiani lahendatud.

Kontserdimaja peafassaad ehitati naabermaja tagahoovi, nagu polnuks võimalust paigutada seda vaatega jõele. Kas keegi ehitaks oma kodu nii, et peauks jääb naabrite prügikastide vastu?