Galerii: Silotegijad rabavad vitamiinirikka suutäie nimel

Vihm oli põllumeestele õnnistus, mis vabastas nad lehekuus korduspõua hirmust ja andis heintaimedele sellise kasvujõu, et esimese päikeselise päevaga läks silotegemine raginal lahti. Maakonna ühe tippmajandi, Vändra osaühingu niidukid tegid rohumaadel esimese ringi kesknädalal. Päev hiljemgi oli ilmataat karja ninaesise muretsejatega mestis ja hoidis taevakaare helesinise.

Kaaruti tegi Allikõnnu küla all ligemale 30hektarisel põllul viimase kaare ja kadus järgmisele niidetud lapile. Justkui paaris­rakendis härjad liikusid vaalusid pidi hekseldi ja vedaja, kuni keskeltläbi 15 tonni ühtlast hekseldist mahutav käru täis. Siis võeti suund mõne kilomeetri kaugusele Sõõrike farmikompleksi silo­aukudele, et tulla kiiresti tagasi uue kärutäie haljasmassi järele.

“Kui nüüd ilm soojaks ka läheks, kasvaks rohi päris hästi. See põld on väga hea, aga mõni põld on nadim, ootame neid järele natukene ja niidame etapiviisi,” selgitab esimese niite tööjärge Vändra OÜ tootmisjuht, mullu Pärnumaa populaarseimaks põllumeheks nimetatud Kaido Madisson.

Vändra OÜ ongi alustanud ­silo tegemist mai lõpus, päev siia-sinna. Tempo on taga, sest esimese niite silo on lehmadele väärtuslikum kui ädalast, teisest või kolmandast niitest sileeritud taimsel söödal. Hein pole veel puitunud, auku tallataval massil on meeldiv lõhn ja oliiviroheline värvus, et söö või ise.