Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/03/12227098t1h74f5.jpg)
Lastekaitsepäeval lehe kutsel Pärnusse Kalamehe päeva pealavale kogunenud eksperdid otsisid vastust küsimusele, kelle või mille eest tuleb tänapäeval lapsi eeskätt kaitsta. Koos jõudsid Kristi Paron õiguskantsleri büroost, Karin Uibo Pärnu politseijaoskonnast ja vanemlusmentor Tanel Jäppinen tõdemusele, et eelkõige vajab ravi laste tähelepanudefitsiit ja vanematele oleks tarvis teenuseid, mis toetaksid häid peresuhteid.
Millised lastega seotud pöördumised jõuavad õiguskantsleri ehk laste ombudsmani lauale?
Kristi Paron: Viimasel ajal on hästi palju pöördumisi seoses vanematevaheliste kohtuvaidlustega. Oleme hinnanud, et mõnel aastal on niisuguseid pöördumisi kolmandik. See on kõige kurvem osa meie tööst: lapsele kaks kõige kallimat inimest – ema ja isa – ei suuda pärast lahkuminekut kokku leppida, kuidas korraldada oma laste elu, kumma vanemaga peaksid lapsed elama, kui palju kumbki peaks lastega seotud kulusid katma.
Karin Uibo, kui palju politseitöös ette tulevatest juhtumitest on vahetult seotud lastega?
Uibo: Ma tooksin välja kaks põhilist teemat. Esiteks vägivald. Esmalt laste endi vahel, mis sageli jõuab kooli ja kannab nimetust koolivägivald. Muidugi ka perevägivald, kus lapsed on kannatanud. Juhtub sedagi, et lapsed on teo toimepanijad.