Lea Stroh: Aknaid remondime ikka iseendale (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mida autentsemad on vana maja aknad, seda parem. Hooldatud puitaken kestab üle inimpõlvede.
Mida autentsemad on vana maja aknad, seda parem. Hooldatud puitaken kestab üle inimpõlvede. Foto: Urmas Luik

Mai lõpul kutsuti märkama vanu aknaid ja korraldati ühiseid remonditalguid. Põhjusi puitaknaid säilitada ja korda teha on küllaga. Need sobivad hästi meie ehitustraditsioonide ja kliimaga ja on jõukohased korras hoida. Probleem on aga selles, et mõnda aega puudus meil arusaam, et akende ja üldse hoonete eest tuleb reeglipäraselt hoolt kanda. Seetõttu on paljud aknad jäetud hooletusse. Kuid enamasti pole asi siiski nii hull, et vanad aknad tuleks minema visata ja uued asemele panna.

Looduse hoidmine ja energia säästmine muutub iga päevaga aktuaalsemaks. Selles valguses on remonditavate akende asendamine mõttetu raiskamine. Pikas perspektiivis ja vanade akende kogu kasutusiga arvesse võttes on loodetav sääst uute akende valmistamisega juba ära kasutatud. Vanade akende utiliseerimisega tekib keskkonnale lisakoormus ja kasumi asemel tulebki kahjum.

Kordatehtud ja tihendatud raamidega aken on juba iseenesest soojapidavam. Sisemise lisaklaasi abil ja lengiümbruse tihendamisega saab seda muuta veel efektiivsemaks. Vuugimastiksid ja isepaisuvad vahud ei ole lengiümbruse tihenduseks kohased. Õige materjal on linatakk või -vilt. Paljud ei suuda uskuda, et lihtsaim vahend vältida klaaside öist külmakiirgust on ribakardin või paksust riidest kardin. Akent ümber ehitades tuleb meeles pidada, et energiasäästuaknast pole kasu, kui maja muud konstruktsioonid on hõredad. Samal ajal ei tohi soojustamisega liiale minna.

Märksõnad

Tagasi üles