/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2019/06/10/12249478t1hf64d.jpg)
Täna paigaldati Saarde 100 tamme salusse mälestusmärk, mis ametlikult avatakse leinapäeval, 14. juunil kell 14, meenutamaks Saarde vallast sundasumisele saadetud üle 800 inimest.
Saarde tammesalus kõrgub mälestusmärk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skulptor Ülo Kirdi töö, murdunud ülemise servaga tahukas, sümboliseerib 1941. ja 1949. aastal küüditatute eluplaanide katkemist. Avamise tseremoonia kava koostas Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht Laine Ülemaante, suur panus on ürituse korraldamisel Saarde vallavalitsusel ja -volikogul, gümnaasiumil ja klubil.
Teadaolevalt ootas Kilingi-Nõmme raudteejaamas 78 aastat tagasi üheksa trellitatud tsaariaegset loomavagunit, mille punavõim täitis inimlastiga.
Praeguse Saarde valla piires oli siis seitse valda (Kilingi, Jäärja, Pati, Saarde, Tali, Tihemetsa, Voltveti) ja Kilingi-Nõmme linn. Punavõim näitas oma võimu tublide talupidajate, ettevõtjate, polisteiametnike, õpetajate, teadlaste kallal. Teabetahvli nimekiri on koostatud Memento andmete järgi ja selles on needki, kes Saarde vallas sündinuna olid jõudnud töö- ja eluteega mujale.
Saarde 100 tamme salusse istutab president Kersti Kaljulaid kesknädalse visiidi ajal hariliku tamme. Presidendi puu väärtustab paikkonda ja selle inimesi ja saab mulda vahetult kohalikele olulise sündmuse eel.