Psühholoogi abiga tipule lähemale

Reena Pärnat nentis, et karjääris sammu edasi ­astumiseks tuleb enim tööd teha psüühikaga. Foto: Saygin Akici

Vibulaskja ­Reena Pärnat suutis sel nädalal Hollandis ’s-Her­togenboschis maailmameistrivõistlustel säilitada külma närvi ja lasta 152 naise hulgas konkurentsivõimelised 647 silma

46. asetuse andnud ja pääsu duell-laskmisele taganud tulemus pole küll Pärnati karjääri parim, kuid piisav, hoidmaks end matšides kindla laskmisega mängus. Vibulaskmise suurvõistlustel on vahed äärmiselt väikesed ja duellides algab kõik vaata et nullist.

Näiteks aprillis Rumeenias Bukarestis Euroopa grand prix’ etapil Eesti rekordi püstitades lasi pärnulanna 13 silma enam. Eesti võistlustel on niisugune vahe pea olematu ja siin ei pruugi niisama suur kõikumine paremusjärjestustki muuta. Rahvusvahelises konkurentsis võib 13 silma sisse mahtuda aga ligemale 30 sportlast. Näiteks Eesti rekordit korrates leidnuks Pärnat end 21., 13 silma vähem lastes aga 72. kohalt.

Pärnat tõdes, et alati tahaks veel paremini esineda, kuid arvestades, et MMid on tal varem pigem ebaõnnestunud, tuleb isiklikust rekordist 13 silma väiksema tulemusega rahule jääda.

Pärnati vastane 1/48-finaalis oli 636 silmaga 67. asetuse välja teeninud Vietnami sportlane Nguyet Do Thi Anh.

Esimene matš oligi ülimalt pinev. Esimese seeria lasid rivaalid 27:27 viiki. See andis kuue punktini peetavas duellis mõlemale punkti. Teise seeria võitis Pärnat 27:24. Seis 3:1. Ühtlasi sai teine seeria saatuslikuks, kuna kõik järgmised seeriad lasid vastased viiki. Nii rühkis Pärnat visalt punkti haaval 6:4 võiduni.

Järgmine vastane oli kvalifikatsioonis 662 silmaga 19. asetuse saanud türklanna Gulnaz Coskun. Seal tuli tunnistada vastase 6:0 paremust.

Maailmameistrivõistlustel oli tulejoonel
152
naist.

33. kohaga lõpetanud Pärnat märkis, et teise ringi kindlast kaotusest hoolimata tunneb ta, et liigub õiges suunas. Tuleb tunnistada, et vastane oli väga tugev.

Vibulaskmine on tehniline ja füüsiline ala, kuid nõuab vaata et ebainimlikult tugevat psüühikatki. Pärnati sõnutsi saavad tema tehnilised vead enamasti alguse peast. Nii leiab ta, et karjääris sammu edasi astumiseks vajab enim järeleaitamist psüühika. “Olen sellega palju tööd juba teinud,” avaldab ta. MMilgi seisis “treenerina” Pärnati selja taga psühholoog Snežana Stoljarova.

Mõistagi pole Pärnat erand. Maailma teravamas tipus loeb psüühika veel enam. On ju maailma tipud peensusteni endale ­vibulaskmise selgeks teinud. Sageli võidab see, kes pingele paremini vastu peab.

MMil jagati 24 olümpiakohta võistkonnavõistlusel. Iga naiskonnavõistlusel esikaheksasse tulnud riik sai kolm kohta. Eesti naiskond, kuhu kuuluvad veel Laura Nurmsalu ja Triinu Lilien­thal, püstitas 1913 silmaga riigi rekordi ja teenis sellega 18. asetuse, kuid kaotas Türgile ja lõpetas 43 riigi konkurentsis 17. kohaga.

Neli individuaalset kohta jagati neljale esimesele, kes võistkondlikku pääset ei lunastanud.

Oma parimaks võimaluseks olümpiapilet lunastada peab ­Pärnat järgmise aasta Euroopa meistrivõistlusi või sellele järgnevat Berliini MK-etappi.

Peagi tuleb Pärnat umbes nädalaks sünnilinna puhkama ja siis läheb Šveitsi oma treeneri Siret Luige juurde treenima. Juuli alguses suundub ta Berliini MK-etapile. Pärast seda tuleb Tokyos olümpiamängude proovivõistlus, millega Pärnati rahvusvaheline hooaeg lõppeb. Siis vaatab ta, kas võistleb Eestis, Šveitsis või Itaalias, kus ta viimasel ajal elab ja treenib.