Toomas Kivimägi: Sõna ei maksa, allkiri samuti mitte (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mai viimasel päeval korraldasid teadlased leinarongkäigu teaduse alarahastuse vastu.
Mai viimasel päeval korraldasid teadlased leinarongkäigu teaduse alarahastuse vastu. Foto: Tairo Lutter

Kadriorg, 19. detsember 2018. Teadusleppe allkirjastamine. Kohal on peaminister Jüri Ratas, pea kõikide erakondade (v.a Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna), ülikoolide ja suuremate ettevõtlusorganisatsioonide juhid. Pole kahtlust, et tegemist on poliitaasta tippsündmusega, mille sisuks viia teaduse rahastus ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. “Patrooniks” riigi president, kes kõnes parafraseerib tuntud metafoori: “Üks protsent on küll rohkem varblane peos kui tuvi katusel, aga täpselt nii ongi: parem varblane peos kui tuvi katusel.” Palju ilusam enam olla ei saa.

Vaid Äripäeva ajakirjanik Allan Rajavee ei saa asjast aru, kirjutades paar päeva hiljem: “Kadriorus sel nädalal toimunud teadusleppe allkirjastamine on pigem valimiskampaania poliitteater kui sisuline tegevuskava.” Paraku osutusid just tema sõnad prohvetlikuks. See oligi farss.

Nädala eest kinnitas valitsuskoalitsioon Mart Helme juhtimisel lähiaastate eelarvestrateegia, kus säravast teadusleppest pole ridagi. Teaduse rahastamise määr on 0,71 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja selleks ta jääb. Veel enam: kui EKRE põhjendas oma eemalejäämist leppest viimase vähese ambitsioonikusega, ei haaku sellega kuidagi rahandusminister Martin Helme vastus küsimusele, millal siis ühe protsendini jõutakse: “Siis, kui raha puu otsas kasvama hakkab.” M.O.T.T.

Tagasi üles