Mihkel Lüdigi pärand ootab Vändras taasväärtustamist

Vändra muusikakoolist leiab hulganisti Mihkel Lüdigi kodust pärit mööblit, ­albumeid, fotosid ja esemeid, mis ruumikitsi­kuse tõttu ei ole korralikult eksponeeritud. Toomas Toimeta näitab heliloojale kuulunud kappi. Foto: Urmas Luik

Olenemata ­sellest, kas Vändra muusikakool toimetab edasi Vanal tänaval kooliperele kallis, kuid näruses seisukorras majas, või otsustab omavalitsus kolida õppeasutuse mitte nii armsasse, aga ruumikamasse õpilaskoju gümnaasiumi juures – Mihkel Lüdigi pärand tuleks helilooja 140. sünniaastapäevaks pappkastidest välja võtta ja seda taas väärtustama hakata.

Nii tõdeb Vändra muusikakooli direktor Toomas Toimeta, kes mõni päev tagasi Vändra kalmistul Lüdigi hauaplatsilgi kõnet pidas. Lüdigi nime kandva muusikakooli õpilased-õpetajad esi­tasid seal helilooja loomingut, samal ajal kui Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets alevisse jõudnud juubelilaulupeo tulest sõjajärgse laulupeotraditsiooni taasalgataja haual küünla süütas.

Toimeta arvates võiks heliloojat, organisti ja koorijuhti Lüdigit julgeda kõrvutada Vändrast sirgunud ja 150 aastat tagasi Tartus esimese laulupeo korraldanud Johann Voldemar Jannseniga. Sest oli ju just Lüdig üks neist, kes muusikafanaatikuna pärast esimest ilmasõda 1923. aastal Eestis laulupeotraditsiooni taastas.