Foto: Andres G. Adamson

Hea, et nädala algul ilmaga vedas. Siis, kui Pärnus ja Pärnumaal tiirutas XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” tuli. Ma ei ole küll kunagi osalejana neil pidudel käinud ega pealtvaatajagi olnud, aga kui laulu- ja tantsupeo aeg läheneb, tekib mingi eriline ootustunne. Nõukogude ajal võisid parteilised korraldajad haput nägu teha, aga eriti laulupidu oli rahva meelsuse demonstratsioon, mida teleülekanne laiali levitas. Mäletate, kui koorid spontaanselt ikka ja jälle võtsid üles “Mu isamaa on minu arm” ja inimesed laulsid kaare all ja Lauluväljakul, pisarad silmis?

Kommentaarid
Copy