Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2019/06/17/12272992t1hddc0.jpg)
Sügisel 2013 panin paljud tudengid guugeldama, saamaks vastus küsimusele, miks järgmiseks reisin Antiguale ja Barbudale. Kariibi mere kaksiksaar veel leiti, ent keegi ei taibanud seda seostada sõnumiga sellest, et riigi esindaja John Ashe valiti ÜRO 68. peaassamblee juhatajaks ehk tähtsuselt teiseks meheks ÜROs.
Tõeline üllatus tabas hoopiski mind, kui kohale jõudes avastasin, et Ashe’i, kellest olin otsustanud kirjutada loo ja keda isegi intervjueerida, ei tuntagi saarel. Rahvusmuuseumi direktrissile tuli ainsana ette, et sellenimeline mees olla muuseumi hoolekogus! Ühtäkki sai selgeks kodutöö nurjumine – olin lugenud mitut saareriigi peaministri kõnet, kus pidanuks olema reageering oma mehe valimisele nii kõrgele kohale, ent ei poolt sõnagi!