Pärnu filmifestival sobitab tänavu sõprust loomadega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Loomade ja loodusega sõbrustamise kõrval linastuvad festivalil teosed suurtest loojatest, muusika-, laste- ja tudengifilmid. Andrei Paounovi filmis “Vee peal kõndides” ehitab maailmakuulus Christo kuldse tee ühele Põhja-Itaalia järvele, kus tuhanded inimesed võiksid nagu kristlased lainete peal kõndida. Varem on kunstnik löönud laineid sellega, et mässis Berliini riigipäevahoone kangasse.
Loomade ja loodusega sõbrustamise kõrval linastuvad festivalil teosed suurtest loojatest, muusika-, laste- ja tudengifilmid. Andrei Paounovi filmis “Vee peal kõndides” ehitab maailmakuulus Christo kuldse tee ühele Põhja-Itaalia järvele, kus tuhanded inimesed võiksid nagu kristlased lainete peal kõndida. Varem on kunstnik löönud laineid sellega, et mässis Berliini riigipäevahoone kangasse. Foto: Kaader filmist/Pärnu filmifestival

Jaanilõkete kustumise ja suure juubeliüldlaulupeo vahele paigutub tuleval nädalal 33. Pärnu filmifestival, mis ei piirdu ainult ETVs näidatavate dokumentaalidega. Kuna tavapärases festivalipalees Vanalinna põhikoolis on ehitajad suveks järeltööle jäetud, on filmivaatajate päralt tänavu Endla teatri saali istmed, mille mugavust võib võrrelda kodudiivaniga.

Festivali pealik Mark Soosaar toob võrdluse: kui Lauluväljakul istuks laulupeo ajal tugitoolis vaid üks inimene, ei saaks ta sellist elamust nagu siis, kui tema ümber istuvad õlg õla kõrval tuhanded peolised. Sama kehtib suurelt ekraanilt filmide vaata­mise kohta, seal on võimalik nüansse kinni püüda. Pealegi näeb kõiki linastusi tasuta, nii on festivalist osasaamine kõigile huvilistele äärmiselt lihtsaks tehtud.

“Kõik filmid on Pärnus tasuta, kuigi televisioon ja meie oleme nende näitamise eest üsna palju maksnud. Kultuuriministeerium finantseerib sel aastal meie festivali peaaegu täielikult ja Pärnu linngi annab suure osa. Seega käime riigiabi alla ega tohi mitte midagi teenida selle festivali pealt,” tõdes Soosaar. “Aga me teenime küll: seda, et inimesed näevad, mis maailmas toimub, nad saavad läbi elada teiste rahvaste ja inimeste kannatusi ja mõtteid. Ja see on hindamatu.”

Tagasi üles