Juhtkiri: Rahaahned erakonnad

Pärnu Postimees. Foto: PP

Siiani oli vähemalt üks teema, mille puhul võimuliit ja vastasrind sõbralikus üksmeeles ja teineteisemõistmises riigikogus alati poolt hääletasid: riigikogulaste palk ja muud hüved. Tubli mõttetöö tulemusena on leitud veel üks kokkupuutepunkt, mille suhtes kokkuleppe saavutamine ei paista olevat keeruline.

Jutt on DASA-nimelisest nähtusest ehk demokraatia arendamise sihtasutusest, millele tahetakse kindlustada püsiv rahavoog riigieelarvest. Parteilised kasvajad tahavad seada ennast kõrgemale mittetulundusühingutest, mis peavad kirjutama projekte ja rahastuse saamise pärast kandideerima. DASA puhul sellist muret ei tekiks: raha tuleks rahva taskust niikuinii. DASAdele on järgmise aasta eelarvest kavandatud 900 000 eurot, mis lisandub 5,4 miljonile eurole, mille erakonnad kulutavad rahva rahast oma parteikontorite ülalpidamiseks ja ajupesu eest maksmiseks.

Mõttekojad, mida DASAd endast kujutavad, ei pruugi olla halvad, kuid neid tuleks rahastada sellest 5,4 miljonist eurost, mis saadakse riigieelarvest. Peale selle parteide omatulud, liikmemaksud-annetused.

Miks pisteti eelnõu algatajana tanki riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, endine kõrge kohtunik Rait Maruste, pole päris selge. Targa mehena pidanuks Maruste aru saama, et DASAde õigustamiseks Saksamaa näite toomine pole minek õhukesele, vaid suisa olematule jääle. Marustele ei saanud olla teadmata, et Saksamaa näide, millega meie loodavat DASA-süsteemi põhjendatakse, on ainulaadne ja erandlik ja kindlasti mitte veatu. Ent Saksamaa on Saksamaa ja me ei pea nende järgi käima.

DASAd oleksid ka varjuline sadam kõrbenud riigikogulastele, kes erialaselt pole enam pädevad ja tootvale tööle minna ei taha, kuid heast palgast ära ei ütle.