Küla kasvas Lea Toomi südamesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Võidula rahvamaja juhataja ja kogukonna hing Lea Toom istub massiivsel pingil, mis paigaldati Käru jõe kaldapealsele tema abikaasa, kultuuritegelase Arvet Toomi 60. sünniaastapäeval.
Võidula rahvamaja juhataja ja kogukonna hing Lea Toom istub massiivsel pingil, mis paigaldati Käru jõe kaldapealsele tema abikaasa, kultuuritegelase Arvet Toomi 60. sünniaastapäeval. Foto: Urmas Luik

Pärnu–Rakvere maantee ääres Vändra metsade vahel teavitab viit: “Võidula 4 km”. Käru jõega kaasa looklev tee läheb külasüdame poole, kuid ­enne tõmbab pilku tumepruunil põhjal valge kirjaga silt “Siin asus keldrite kogumik ehk “keldrilinn””. Samasuguseid tähiseid on omaaegse Karolinenhofi vahe täis tikitud, meenutamaks siinse klaasivabriku ja mõisnike Graubnerite aega.

Miski ei teki iseenesest, Võidula küla hing on rahvamaja ja raamatukogu juhataja Lea Toom, kelle südame külge on see maakoht kasvanud. Tema kui kohalik giid seletab võlvkeldritega keldrilinna tekkelugu materjalide kokkuhoiuga, on ju keldrid ehitatud külg- või otsaseinu pidi kokku.

“Tean, et mõisa peahoone all ega teistegi selleaegsete majade all ei ole keldrit olnud. Põhjus on selles, et jõgi on lähedal, maa on madal ja vesi tungib keldrisse. Siia majandi ajal ehitatud korter­elamute keldrid on pidevalt vett täis,” seletab Toom endale omase asjalikkusega.

Tagasi üles