Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/25/12299492t1h605d.jpg)
Pelgulinna poiss Jaak Joala, kes karjääri suurema osa loorbereid lõikas Venemaal avaratel lavadel, veetis poisipõlve aguli uulitsates. Poisi mänguhoo katkestas ema hõige: “Jaak, klaveriõpetaja on siin!”
Omal ajal vaieldi agaralt selle üle, kummas linnas vanavanemate juures tulevast kuulsust rohkem nähti. Eks Viljandi suvedel olnud niisama tähtis osa kui Pärnu omadel, kus Jaak enamiku lapsepõlve suvedest isaisa ja isaema juures veetis.
Pärnu Karja tänava majas elas värvikas seltskond: proviisor, advokaat, dirigent-maestro, kelle abikaasa oli ooperilaulja. Nii oli see hääleliseltki koloriitne maja.
Jaagu isa Arno Joala laulis Pärnus suvitades hommikuti häält lahti. Laste meelest oli ta ilus tumedapäine mees ja laulis nagu itaallane. Ta õppis sel ajal konservatooriumis, aga juhtus vist midagi häälepaeltega: lauljat temast ei saanud.