Lendav lambatalleke noolib veiste väljaheiteid

Nii nagu linavästrik püüab hänilanegi inimesest või muust häirijast mõni samm ees olla. Foto: Karl Adami

Pärnumaa on minu silmis väga rikas. Ikla piiripunkti ja Pärnu ranna kõrval on rohkelt avastamisväärseid paiku. Kui tuua jutuks rannikuala, kangastuvad mõttes eeskätt heledad liivarannad, kuid Pärnumaal ­leidub peale liivaste ja kiviklibuste randade sadu hektareid taastatud ranna­karjamaid. Neil omapärastel maastikel toimetavad peale kariloomade karjavästrikudki.

Karjavästrikul ehk sidrunkollast rüüd kandval hänilasel on ajapikku kogunenud hulganisti rahvapäraseid nimetusi. Valdav osa neist on seotud karjamaa ja kariloomadega: karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke ja suisa lambatalleke. Tihti kariloomade ligi hoidev hänilane jääb välimuse tõttu hõlpsasti silma. Emaslinnul on siiski pisut tagasihoidlikum sulestik.

Hänilasele istuvad nii poollooduslikud karjamaad kui ka heinamaad ja jõeluhad. Rohkemaarvuline on ta Lääne-Eesti ranna- ja luhaniitudel ning kulustunud väikesaartel. Mõnikord seab ta end sisse rabades ja madalsoodeski. Neile kollastele värvulistele meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikele. Linavästrikuga sarnane on tal pika saba sage üles-alla viibutamine ja kehahoiak.