Saada vihje

Nädalast jäi kõlama: Magus maasikmari

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Andres G. Adamson

Perenaistel ja säästliku elu­viisiga inimestel on kibekiire aeg. Eestile langenud omamaise maasika õnnistus tuleb ära kasutada. Teha moosiks, kompotiks, mõelda välja eksootilisi puuviljasegusid maasikatega, panna kaane alla ja keldrisse või sahvrisse, et talvel oleks hea võtta. Moodsamad laadivad sügavkülmikud täis maasikakarpe, et värsket jaguks aasta ringi.

Ilmselt on igal inimesel olnud selle marjaga kokkupuuteid. Minu esimene kogemus näitas, et isegi väikese koguse söömine tekitas lööbe. Kodu­aedades hoiti ikka vähemalt ühte maasikapeenart, et laps saaks oma käega mammu ­suhu pista.

Maasikakompotiga võinuks maiustada kahe suupoolega, aga alati oli maasikaid kuidagi vähe ja nendegagi tehti assortiikompotti. Tähtsatel päevadel maitses ikka hea.

Märksõnad

Tagasi üles