Sirle Matt: Pidu, jogurt ja suhkruvatt

Pilt on illustreeriv. Suurel peol tuleb tantsijatel ja lauljatel trotsida nii vihma kui kõrvetavat päikest. Foto: Georg Kõrre/Postimees

Mina olen laulu- ja tantsupeol tantsijana osalenud kahel korral: 1993. ja 1994. aastal. 1993. aasta VII noortepeost on meeles, et sõin seal esimest korda jogurtit, mida sain Õismäe poest. Väikestes topsides Saksa jogurt oli uudistoode ja tundus, et midagi paremat pole ma elus maitsnudki. Ent jogurt oli kallis, taskuraha vähe ja seda ei võinud endale lubada nii palju, kui süda lustis.

Veel on meeles tohutu väsimus, sest päevad venisid väga pikaks. Nädala jagu väldanud trennid toimusid eri spordiväljakutel mööda Tallinna laiali. Mõttes oli pidev hirm, et külalapsena jään teistest maha ja eksin suures linnas rahvasummas ära.

Vett ja vilet sai hulganisti. Proovide pausi ajal magasime sealsamas staadionimurul ja kui vihma sadas, siis vihmakeebi all.