Pidulistele jäävad meelde kaadritagused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mudilased olid rongkäigu eel elevil, oskamata ehk arvata, mis neid ees ootab.
Mudilased olid rongkäigu eel elevil, oskamata ehk arvata, mis neid ees ootab. Foto: Elin Hein

Esimesed 27. laulu- ja 20. tantsupeo Pärnumaa pidulised, tant­sijad, saatsime kallistustega pealinna 30. juuni õhtul. Soovisime neile jõudu ja jaksu, sest ees ootasid pikad proovipäevad – higi, kohati veri ja vaev. Aga see kõik kuulus asja juurde. Kaasa olid pakitud rahvarõivad ja talvemantel, kummikud ja pastlad. Öeldakse ju, et laulu- ja tantsupeole minnes peab valmis olema neljaks aastaajaks.

Kui Pärnus sadas rahet, kõrbesid meie noored ja vanemad tantsijad staadionimurul nii, et punetasid kaelast alaseljani. Just nii, sest pealinnast sai nädalaks justkui suvepealinn, mis end juubelipeoks päiksega ehtis. Räägime ilmast ehk liiga palju, aga see loeb, sest kuum taevakera teeb rõõmsamaks. Ja jätab­ meestantsijate põlvikudki kuivaks ja lumivalgeks.

Proovidega alustati juba esimesel päeval: siis, kui kõht makaroniroast täis söödud.

Tagasi üles