45aastane Kihnu muuseum esitleb vööraamatut

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Kihnu muuseum on suvel rahvarohke. Leti taga suhtleb külastajatega Eve Laos.
Kihnu muuseum on suvel rahvarohke. Leti taga suhtleb külastajatega Eve Laos. Foto: Silvi Paluoja

Kihnu muuseum tähistab esmaspäeval 45. aastapäeva ja esitleb Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud raamatut “Kihnu mõõgaüed”, mis annab ülevaate kirivöödest ehk mõõgaga kootud vöödest.

Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav teeb sünnipäevapeol ülevaate muuseumi ajaloost. Kohal on ja kõnelevad Pärnu muuseumi esindajad eesotsas peavarahoidja Ülli Kondiga, Pärnumaa väikemuuseumide seltsingu liikmed ja Kihnu muuseumi endine juhataja Anne Buravkova. Esinevad Kihnu pillilapsed.

“Räägin muuseumi kahest perioodist: enne ja pärast kunagise koolihoone rekonstrueerimist ja uue ekspositsiooni avamist,” mainis Maie Aav.

Allveearheoloog ja kapten Vello Mäss räägib Kihnu Jõnnu väärilistest meestest meresaartel, huvilised saavad tõtt vaadata legendaarse kapteni elusuuruses vahakujuga, mis on eraisiku kingitus muuseumi väljapanekusse.

Esinevad ka õpilaskoduloolased, Aino Lepa preemia laureaadid. Kristin Saare teeb oma uurimuse põhjal ettekande Kihnust teise maailmasõja päevil, Merilin Saare kõneleb Kihnust kui killukesest Eestimaast 1980. aastate teisel poolel ja 1990. aastate alguses.

UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruumis on muuseum nagu ajasild mineviku ja oleviku vahel. Väljapanekus on esemeid ja rõivaid, mida kihnlased siiani kasutavad. Olgu näiteks või kördid ja troid ning poolsukad, põlled ja rätikud.

Saara kirjastuses valminud trükivärske vööraamatu toob esitlusele kirjastuse esindaja Anneli Kenk.

“See on käsiraamat: algajad saavad teada, kuidas möögaga kirivööd kootakse, raamatus on suur mustrikogu, põlvkondade talletatud tarkused, vöökirjadesse kootud sõnumid,” rääkis Maie Aav.

Kihnu eripärase mõõgavöö tähtsuse näiteks on tava, et saarel seotakse titele ümber kaitsvate mustrikirjadega madarapunane vöö.

Aruteluringis selgub muuseumide tähtsus ning Kihnu muuseumi eripära saarerahva vaimse ja kultuurilise keskusena ning põlvkondade pärandi ühendajana.

Kihnu koduloomuuseum avati Linakülas endises koolimajas ametlikult 14. juulil 1974 Kihnus peetud Pärnu rajooni kalurikolhooside suvepäevade ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles