Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
Suvist hooaega alustav Pärnu kultuuriklubi Tempel üllatab tulijaid uue väljanägemisega: muidu musta interjööri on lisandunud värve, varjulisi soppe ja lesilaid.
Saali ühte nurka on tekkinud kaks korrust. All olijad saavad võrktoolides õõtsudes juttu puhuda, nende pea kohal on aga patjadel lesimise rõdu. Asukohta on vahetanud lava ja seal, kus talvel hoiti ülerõivaid, on nüüd punase valgusega tuba – inspiratsiooni on saadud türgipärasest sigariruumist.
Klubi juht Andres Tölp lausus, et oli ühes isikus nii ehitusmees kui ka kujundaja. Appi võttis ta selleks lihtsad ja käepärased vahendid. “Kõik on ise tehtud, välja arvatud teine korrus. Lesila ehitas üks mu sõber, kes on päris ehitaja, sest see peab olema tugev asi, ma ei taha, et see kokku kukuks,” rääkis klubi juht.
Tölpi sõnutsi sai Tempel selliseks kujundatud suveks. Sügisel liigub lava tagasi oma varasemasse kohta, et anda taas rohkem ruumi bändidele. Kultuuriklubi äsja paika saanud suveprogramm sisaldab enamjaolt tantsumuusikat, sekka üks püstijalaetendus ja mõned live-esinemised. Klubi teeb suvel uksed lahti juba kesknädalal, aga alles hilisõhtul.
“Meil on püsivalt kaks kohalikku Pärnu noort DJd: Flora (Laura Sinimäe) ja Atompunk (Aleksander Rebane),” avaldas Tölp. “Tulge peole! See on öösel toimiv klubi, aga ma ei näe seda ööklubina. See on pigem nagu meeleoluklubi, aga pidu saab ka, hommikuni.”
See on pigem nagu meeleoluklubi.
Andres Tölp
Ühtlasi näeb Templis suvel kahe pärnaka kunsti. Neljapäeva õhtul avati siin Andrus Joonase maalinäitus “Siniste silmadega arbuusimüüja”. Samuti saab klubi seintel vaadata fragmente projektist “Lärm” (2015), mille autor on Lilli Tölp.
Joonase punased maalid püüavad mustas interjööris kohe sisenejate pilke, mõjudes nii, nagu autor on mõelnud – meelalt ja müstiliselt.
“Tehti selline naljakas pakkumine. Tundus algul kahtlane, aga mõtlesin: ah, las ta siis olla, proovime järele, võib-olla hakkab meeldima,” ei olnud Joonas enda sõnul alguses väljaspool galeriid kunsti näitamises kindel.
Pärnakast kunstnik eksponeerib siin oma viimaste aastate autoritehnikas maale, kus tegevuskunst – Joonase tehtud performance’id – jõuab maalikunsti kaudu tasapinnalisse reaalsusse. Inspiratsioon on saadud Venemaal Udmurtias sümpoosionidel käimisest.
/nginx/o/2019/07/12/12356098t1h13c4.jpg)
Lilli Tölp tõi Templisse näha fragmendid oma nelja aasta tagusest magistritööga seotud projektist. Tölp uuris lärmi kui helivormi, salvestades seda mööda maailma rännates. Algses teoses olid kõlarite ja salvestistega pentagrammid installeeritud kaksteisttahuka külge. Templis näeb neid fragmentidena. “Kaksteisttahukas lihtsalt ei mahuks siia ära,” põhjendas autor.