Kihnu lõunatipus istusid paarkümmend last nagu kajakad rannakividel, kõigil pilgud suunatud Pitkänä neeme kaunitari, 29 meetri kõrguse tuletorni ehk puagi poole. Peegelsiledal helesinisel veel ujusid valged luiged, pilvealune taevas hoidis vihmaluugid kinni ja tuulepoisid tukkusid. Kuigi Kihnu kunstilaagri sellesuvine teema kõlab “Laolud ning tansud kestkä viel! Laul ja tants las kestab veel!”, on majaka maalimisest kujunenud tava.
Väikestel kunstnikel on igal oma käekiri, mõni alustas taustast, mõni vedas alusele pikad kriipsud ja luges siis majaka aknad kokku, et neid saaks sama palju nagu 1864. aastal Inglismaalt toodud tuletornil. Vahepeal lippas keegi mere äärde pintslivett tooma või tõttas värvipurkide juurde õiget tooni segama.
“Mulle meeldib maalida, koolis on kunstitunnid, kunstilaagris olen seitsmendat suve,” mainis Rootsi eestlaste perest pärit Eric, visandades alusele tuletorni ja põõsaid selle juures.
“Käin Pärnu kunstikoolis, kolm aastat juba, siin rannas on hea ja mõnus maalida,” rääkis Luisa. “Metsamaal maalisime lauljaid ja tantsijaid, Kihnu rahvariide muster on väga huvitav, mulle meeldis kördi triibustik.”
/nginx/o/2019/07/12/12356875t1h00bf.jpg)
