Gertu Karulas: Abort on naise inimõiguslik valik

Kui riik enam aborte ei rahasta, paneb see ilmselt mõnegi naise sundolukorda, kus majanduslik seis ei võimalda aborti teha. Foto: Küllike Rooväli

Igal naisel peaks olema vaba valik otsustada oma keha üle. Eestis on abortide tegemine seaduslik 1955. aastast. Nõukogude ajal oli abordi tegemine tasuta. Tänapäeval maksab haigekassa kirurgilise abordi täishinnast 30 protsenti ja medikamentoosse abordi täishinnast 50 protsenti. Ei tohiks tekkida isegi küsimust, kas riik toetab abortide tegemist.

Valimiste järel on aga selle keelustamine aktuaalne ja tekitab pahameelt paljudes kommentaariumides ning kindlasti haavab paljusid naisi. Päevakajaliseks saanud põhimõtted abortide mitterahastamise teemal tekitavad ilmselt igas naises küsimusi.

Kas keegi on näinud naist või arsti, kes teeks aborti suurima heameelega, märkides pärast linnukese lahtrisse “jälle üks laps tapetud”?

Abordiks on alati mingi põhjus, kas siis vanusest olenev napp rahaline võimalus lapse heas keskkonnas kasvatamiseks, vägistamisest tingitud lapse eostamine, terviserike, loote väärareng või kaitsevahendi alt vedamine. Iga rasestumisvastase vahendi karbile on märgitud selle tõhusus, mis jääb 98 ja 99 protsendi vahele. Seega on ühe–kaheprotsendine võimalus tahtmatult rasestuda.