Saada vihje

Kalev Vilgats: Manipuleeritud mari

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külluslik maasikahooaeg tõi kaasa skandaalid marjade päritoluriigiga vassimises.
Külluslik maasikahooaeg tõi kaasa skandaalid marjade päritoluriigiga vassimises. Foto: Mailiis Ollino

Pisut aega tagasi kirjutasin kodumaise maasika kiituseks, aimamata, milline üleriigiline jama tänavusest marjaküllusest lõpuks tuleb. Kahju, et osa Eesti maasikakasvatajaid läks kaasa päritolumaaga manipuleerimisega ja müüs oma talu toote pähe kuskilt Euroopast tooduid.

Täielik tipp oli muidugi see, kui Leedu numbrimärgiga reka jäi öösel Tallinna keskturul ajakirjanikele vahele tõenäoliselt koorma Leedu päritolu maasikatega, mis kiiresti maha laaditi ja ilmusid müügile Eesti marjade pähe.

Päritolumaa võltsimine on pettuse üks tahke. Teine ja veel hullem on see, et võõraste marjade puhul me ei tea, milliseid mürkaineid need sisaldavad. Lausa mõtlikuks võttis mind muusiku ja keskkonnaaktivisti Maria Juure artikkel Eesti Päevalehes, kus ta viitega USA keskkonnaorganisatsioonile Environmental Working Group kirjutas, et aastast aastasse on kõige mürgisem vili just maasikas. 2019. aasta kõige mürgisemate puu- ja juurviljade esikümnesse kuuluvad veel spinat, roheline lehtkapsas, nektariinid, õunad, viinamarjad, virsikud, kirsid, pirnid, tomatid, seller ja kartul. Sebisin ennast selle ameeriklaste organisatsiooni kodulehele ja lugesin sellest kõigest oma silmaga. Pane või hambad varna! Tõsi, ameeriklased on kõvad üldistajad, nii et eestimaine kapsas, tomatid, kartulid ja õunad saavad ehk armu, aga eksootiliste viljade puhul kipub käsi poes kõhklema.

Märksõnad

Tagasi üles