Koomiksitöötubade sari jõudis Koidula gümnaasiumisse

, Koidula gümnaasiumi kunstiõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome instituudi ja Soome koomiksiseltsi koomiksitöötubade sarjas tutvustati Pärnu Koidula gümnaasiumis koomiksit kui omaette kultuuriliiki.
Soome instituudi ja Soome koomiksiseltsi koomiksitöötubade sarjas tutvustati Pärnu Koidula gümnaasiumis koomiksit kui omaette kultuuriliiki. Foto: Ille Rohtlaan

Soome instituudi ja Soome koomiksiseltsi korraldatav koomiksitöötubade sari jõudis 16. detsembril järjega Pärnusse: Koidula gümnaasiumis tutvustati koomiksit kui omaette kultuuriliiki.

Töötubade idee kasvas välja 
FINESTi koomiksinäitusest, mis tutvustas kümne Eesti ja kümne Soome kunstniku nägemust teemal “24 tundi” ja oli nii tehniliselt kui ka stiililiselt mitmekülgne väljapanek mõlema riigi nüüdiskoomiksist. FINESTi projekti idee sündis eelmisel aastal, kui Soome Instituudis jõuti äratundmisele, et on vaja luua ja tugevdada kontakte koomiksikunstnike vahel Soome lahe põhja- ja lõunarannikul.

Koomiksitöötoad on toimunud nii Lätis kui Eestis. Käesoleval sügisel jätkus ettevõtmine Tartus, Viljandis ning Haapsalus, Pärnus olnud töötuba pani sellele sarjale ühtlasi punkti. Töötubasid juhendasid koomiksikunstnikud Joonas Sildre Eestist ja Petri Koikkalainen Soomest
 ning osalejateks olid noored alates 15. eluaastast. Koomiksitöötubade eesmärk
 oli tutvustada koomiksit kui omaette kultuuriliiki ja seda, kuidas kasutada
 koomiksi pakutavaid vahendeid oma loo jutustamiseks ning sõnumi edasiandmiseks.

Peale Koidula gümnaasiumi õpilaste võtsid töötoast osa Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Vene gümnaasiumi õpilased.

Kogu projekt on saanud Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi kultuuri-eksporditoetust. Näitus oli kevadel nädal aega üleval Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuses.

Koomiksikunstnikud Joonas Sildre ja Petri Koikkalainen leidsid aega vastata mõnele küsimusele, vastuseid aitas vahendada Kadri Kaljurand Soome instituudist.

Miks koomiksikunst on teie jaoks oluline?
 
Joonas Sildre: Mulle meeldib lugusid välja mõelda ja koomiks on hea viis nende jutustamiseks.

Petri Koikkalainen: Ma leidsin tee koomiksiteni alles pärast murdeiga, enne arvasin, et see on kerge meelelahutus ja see ei huvitanud mind, aga hiljem sain aru, et see on palju mitmekesisem. Koomiksil on palju tehnikaid ja võimalusi loo jutustamiseks. Koomiks on oluline, sest selle abil saab inimesi asjadest teise nurga alt mõtlema panna, see annab neile uusi ideid ja võimalusi end väljendada. Olen kasutanud koomiksit palju oma töös lastega, kuna tegelen Soomes igapäevaselt koomiksitöötubade ja -tundide läbiviimisega.

Mis on Eestis toimuvate töötubade eesmärk?

Koikkalainen: Anda noortele võimalus tutvuda koomiksiga, rääkida koomiksist. Selgitada, et see on tore ja lihtne viis oma ideede väljendamiseks ja esitamiseks. Hea võimalus koostööd teha. Tänu koomiksiblogile, kuhu tööd üles riputame, näevad noored, mis sorti ideid ja töid tegid teiste linnade õpilased Eestis ja Lätis. See annab neile hea võimaluse võrrelda enda lähenemist koomiksiülesande lahendamisel teiste omaga.

Sildre: Kui olin noor, oleks see olnud ootamatu, kui keegi oleks kooli tulnud rääkima koomiksist või õpetama selle tehnikaid, kuna minu nooruses oli koomiks asi, mida keegi ei teinud eriti. Praegu on tore, et paljud lapsed ise tegelevad sellega ja neil on hea võimalus töötubades juurde õppida.

Koikkalainen: Koomiks on omaette kunstiliik, väljendusvahend. Õpetajatel oleks ka kasulik teada, kuidas koomiksit kasutada näiteks ajalootunnis või mujal, see on hea viis õpetamiseks.

Sildre: Näiteks USAs tehti uuring selle kohta, mis on parim viis sõjaväes sõduritele eri asju õpetada, ja selle tulemusel leiti, et koomiks on parim ja töötab kõige tõhusamalt!

Koikkalainen: Oma töös Soomes (Petri Koikkalainen töötab Soome koomiksikeskuses noorsootöötajana - toim) kasutan koomiksit eri inimestega: täiskasvanud, vanurid, teismelised, probleemsed noored, olen käinud vanglates ja haiglates õpetamas. Koomiks on hea vahend tõlgendada seda, mis maailmas ümberringi toimub, ja hea võimalus inimesi suunata.

Viimasel ajal kasutatakse igasuguste emotsioonide väljendamiseks aina enam ja enam sümboleid (emotikonid ja smailid Skype'is ja Messengeris jms). Kas olete oma õpetamistöös märganud, et see on mõjutanud seda, kuidas lapsed joonistavad ja end visuaalselt väljendavad?

Koikkalainen: See on jah üleüldine, sest mida aeg edasi, seda vähem kasutatakse sõnu, väljendatakse end lühidalt ühe lausega, kasutatakse palju sümboleid kõiges, lühendeid, laensõnu eri keeltest. Aga üldiselt arvan, et koomiks on üks viis selleks, et õppida loo jutustamist ning edasiandmist ja seda, kuidas kasutada teksti ja panna lugu n-ö tööle, et end paremini väljendada. Mõnikord on naljakas, et joonistatakse karakter, kellel on õnnelik nägu ja siis jutumulli sisse joonistatakse naeratava näo emotikon, sest lapsed on harjunud seda kasutama erinevates chat'ides. Seda ma esimestel õpetamise aastatel ei täheldanud, aga nüüd on seda küll, et jutumulli sees ongi teksti asemel vaid üks sümbol.

Soome instituudi ja Soome koomiksiseltsi töötubades sündinud koomikseid saab vaadata Soome koomiksiseltsi blogist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles