Galerii: 62. Muhu väina regati merekarud jõudsid suvepealinna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Nagu märkis spordiajakirjanik ja kolleeg Joel Kukk: korralik merekaru võtab aastas vabaks vähemalt ühe nädala, et mingi purjeetapp kaasa teha. “Öeldakse, et Muhu väina regatt on kui purjetajate laulupidu,” tõi võrdluse Kukk, pärnakast purjetamisspetsialist, kes hoiab silma peal meie kandi merekarudel.

Täna pärastlõunal sillerdas Pärnu jahtklubi õuel päike. Siin ja seal siblisid restorani ettekandjad, käes värsked singi- või juustuviilud. Noorematel ja vanematel purjetajatel olid aga näpus jäätised ja kohvitopsid, jalas lühikesed püksid ja plätud, seljas traditsiooniliselt triibulised merekarude särgid, andes märku, et Pärnu tervitas 130 jahti ja ligikaudu 750 vaprat meest-naist suvepealinnale kohaselt päikse, hea muusika ja toiduga.

Baariletist telliti küll alkoholita jooki, ent osa mehi sammus jahtide poole, peos kuuspakid karastava märjukesega. Nii mõnigi sõi keskpäeval veel hommikusööki, kosudes eilsest pikast teekonnast Roomassaarest. Eile kell 10 alanud etapi kiiremad sildusid Pärnus alles pärast kella 21. Viimased merekarud jõudsid suvepealinna kell 4.01. Sõit oli pikk: päeval kadus tuul. Sestap istusid purjetajad merel ja ootasid. Õhtul hakkas tuul viimaks puhuma ja jahid pääsesid taas liikvele.

Tagasi üles