Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/19/12382893t1h8f39.jpg)
Tartlane Karin, kes autotäie kaaslastega lõpetas ringkäigu Lavassaares Euroopa ainulaadseimas tööstuspärandis, sõnas: “Tulime Pärnusse puhkama, aga rannailma ei ole ja uurisime, mida teha. Käisime automuuseumis, Jakobsoni juures Kurgjal, nüüd oleme siin.”
Suvepealinn võib olla uhke, sest raudteemuuseumi jõuab südalinnast paarikümne minutiga ja Ülejõe tänavas astub külastaja ajas täie auruga vähemalt 100 aastat tagasi, aega, kui kodumaa oli kaetud kitsarööpmelise raudteega nagu ämblikuvõrguga.
Kuigi raudteemuuseum on tegutsenud inimpõlve pikkuselt ehk 1996. aastast, ei kajastu see näiteks Pärnumaa tulevikku vaatavas arengustrateegias 2035+. Võib-olla annab siin tunda valdade hoogne liitmine, kui Lavassaare vald liideti Audruga ja see omakorda reformiti Pärnu linnaks? Muuseumraudtee kinnistu jaguneb Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla vahel.
