Meelis Kalme: Lapse tööl käib kasu kannul

Kuidas saab oodata, et täisealisena tekib olematust kogemusest hoolimata päevapealt suur tööharjumus? Ilmselt ei saagi. Foto: PP

Vanasõna ütleb, et kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Töö ja vaev on eestlasele üldse omased. Kuid siit ja sealt kostab tihti arvamus, et noored on hukas: töö väärtust ei mõista ja lillegi ei liiguta.

Päris nii see ei pruugi olla. Sel nädalal kirjutasin andmetest nähtuvast trendist: lapsed tahtvat aina enam tööd teha. Kus soovijaid, seal pakkujaid: arvud ütlevad, et ettevõttedki on aina varmamad pakkuma neile esimest kogemust.

“Noored peavad õppima tööd tegema,” ütles mulle kohalik ettevõtja Andri Arula. Õigesti ütles. Aasta alguses kajastas ajakirjandus malevakorraldajate muret: laste asemel võetakse põllutöödele hoopis võõrtööjõud. “Aastaid oleme malevlasi ­võtnud, aga see aasta mitte,” ütles üks talupidaja Postimehele. Põhjendusena toodi muu seas noorte vähest töötahet ja nende tööaja piirangud.