Meelis Kalme: Lapse tööl käib kasu kannul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuidas saab oodata, et täisealisena tekib olematust kogemusest hoolimata päevapealt suur tööharjumus? Ilmselt ei saagi.
Kuidas saab oodata, et täisealisena tekib olematust kogemusest hoolimata päevapealt suur tööharjumus? Ilmselt ei saagi. Foto: PP

Vanasõna ütleb, et kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Töö ja vaev on eestlasele üldse omased. Kuid siit ja sealt kostab tihti arvamus, et noored on hukas: töö väärtust ei mõista ja lillegi ei liiguta.

Päris nii see ei pruugi olla. Sel nädalal kirjutasin andmetest nähtuvast trendist: lapsed tahtvat aina enam tööd teha. Kus soovijaid, seal pakkujaid: arvud ütlevad, et ettevõttedki on aina varmamad pakkuma neile esimest kogemust.

“Noored peavad õppima tööd tegema,” ütles mulle kohalik ettevõtja Andri Arula. Õigesti ütles. Aasta alguses kajastas ajakirjandus malevakorraldajate muret: laste asemel võetakse põllutöödele hoopis võõrtööjõud. “Aastaid oleme malevlasi ­võtnud, aga see aasta mitte,” ütles üks talupidaja Postimehele. Põhjendusena toodi muu seas noorte vähest töötahet ja nende tööaja piirangud.

Märksõnad

Tagasi üles