Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/19/12382928t1h062f.jpg)
Kui 2006. aastal avardati Pärnu muinsuskaitseala, kasvata-des kaitstavat linna üle kahe kolmandiku võrra, jäi tegemata see, mis uuest muinsuskaitseseadusest lähtuvalt on nüüd kavas: hinnata muinsuskaitsealal hooned üksiti, jagades need väärtusklassidesse. Siis saab ehk must valgel ja ametlikult selgemaks, mida me õigupoolest kaitseme kaitsealast lähtuvalt ja mida objektiti.
Mõne ala muinsuskaitseline väärtustamine on nonsenss ilma sealseid hooneid ükshaaval hindamatagi. Näiteks Martensi väljak ja selle ümbrus Laia tänava ääres, samuti Pikk tänav Vee tänava ristmikust Pargi tänavani.