Nädalast jäi kõlama: Martensi väljakul on muinsuskaitse liiast

FOTO: Andres G. Adamson

Kui 2006. aastal avardati Pärnu muinsuskaitseala, kasvata-des kaitstavat ­linna üle kahe kolmandiku võrra, jäi tegemata see, mis uuest muinsuskaitseseadusest lähtuvalt on nüüd kavas: hinnata muinsuskaitsealal hooned üksiti, jagades need väärtusklassidesse. Siis saab ehk must valgel ja ametlikult selgemaks, mida me õigupoolest kaitseme kaitsealast lähtuvalt ja mida objektiti.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mõne ala muinsuskaitseline väärtustamine on nonsenss ilma sealseid hooneid ükshaaval hindamatagi. Näiteks Martensi väljak ja selle ümbrus Laia tänava ääres, samuti Pikk tänav Vee tänava ristmikust Pargi tänavani.

Keeruline on tõrjuda inimestes nõutust, kui muinsuskaitse­lise kontrolli all on moodsa arhitektuuri püstitamine piirkonnas, kus pole ainsatki üle 150aastast hoonet (kui ühe lagunenud aida keskaegne vundament välja arvata).

Tagasi üles