Gruusias teeistandust taastava Lihula neiu silmad säravad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lihula lähedalt pärit Miina Saak sõitis poolteist aastat tagasi Gruusiasse tee­istandust taastama ja nüüd on eestlased jõudnud oma tooteni kenasti disainitud pakendis.
Lihula lähedalt pärit Miina Saak sõitis poolteist aastat tagasi Gruusiasse tee­istandust taastama ja nüüd on eestlased jõudnud oma tooteni kenasti disainitud pakendis. Foto: Mailiis Ollino

Lepime Võhma külast pärit ja Gruusias teeistandust taastava Miina Saagiga kohtumise kokku Tapamaja galeriis, mille omanik on tema ema Piia Saak. Lihula peatänava melu varjava Eesti-aegse liha- ja vorstikaupluse hoone õues räägime eestlaste ja leedulase ettevõtmisest mägede maal Khuthaisis, kus elab 10 000 korda rohkem inimesi kui Miina 23 hingelisega kodukülas.

Päevast, mil Lux Expressi turundus- ja müügispetsialist Miina Saak jättis kontoritöö ja sööstis endale tundmatusse teemaailma, on möödas üle poolteise aasta. Gruusia Demokraatlik Vabariik lubas anda 25 aastaks rendile nõukogude korra ajal rajatud, kuid padrikusse kasvanud teeistanduse selle taastajatele. Pärnumaalane Miina, saarlane Kristiina, mulk Hannes, idavirumaalane Priit ja leedulane Tomas haarasid hasartselt sellest võimalusest kinni. Tänavu liitus nendega kolmeliikmeline Ida-Virumaa pere. Noored olid vaid vanemate meenutustest kuulnud ajast, mil Eesti toidupoodide lettidel ilutsesid tee­pakid kirjaga “Gruzinskij tšaij”. Nüüd pakub internetipood kaubamärgi Renegade Tea Estate all kaunis pakendis rohelist, musta, valget teed ja oolongit, mida mägede maal toodavad eestlased.

“Jah, esimene toodang on väljas. Eelmisel aastal saime kokku 100 kilo teed, mis on leidnud uued riiulid ja kodudesse laiali saadetud,” ütleb Miina, mõeldes alustusena taastatud 17 hektarile, kus teepõõsad nagu imeväel sõnajalatihnikust päästetuna kasvama hakkasid. “Aga juuli keskpaigaks oli meil juba veidi üle 200 kilo teed ja sellel aastal loodame pool tonni kokku saada.”

Tagasi üles