Album, mis on tulvil armastuse kergust ja raskust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kümme armastuslaulu toovad kuulajateni Eesti moodi armastuse, mida illustreerib ka albumi kujundus.
Kümme armastuslaulu toovad kuulajateni Eesti moodi armastuse, mida illustreerib ka albumi kujundus. Foto: Mait Jüriado

Tuuli ja Teet Vellingu vastne armastuslaulude album pakub kuulajale muusikalist naudingut ja toob rahu.

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 2005. aastal lõpetanud Tuuli Vellingu (enne Taul) muusika kõneleb eri liiki armastusest – selle kergusest ja raskusest. Album “Armastus Eesti moodi” koosneb kümnest laulust, neist kaks Vellingute enda kirjutatud. Plaadilt leiab nii tuntud lugusid kui vähem kuulduid. Helikandja üldine meeleolu on veidi melanhoolne, tulvil igatsust ja – nagu ütleb albumi pealkirigi – armastust selle helguses, valguses, valus ja sünguses.

​Lugudest on muusikute paar teinud nii omailmelised versioonid, et kohe ei taipagi, et enamik laule on kaverid. Näiteks on Hardi Volmeri ja Roald Jürlau kirjutatud, Singer Vingeri esituses kõlanud rokipalast “Ei midagi erilist” saanud rahulik ja harmooniline laul, kus algset kitarrisoolot asendab klaverimäng. Plaadi avalugu “Valgusemaastikud” räägib ehk kõige enam armastusest oma kodumaa vastu. Kuigi lugu tuli välja 1987. aastal, mil kontekst oli hoopis teine, sobib selle sõnum igasse aega. Kauneid Eesti maastikke, mida kirjeldab selle laulu sõnade autor Doris Kareva, kujutab albumi ümbriski.

Märksõnad

Tagasi üles