Teades, et 1. jaanuarist 2009 hakkab kehtima energiamärgise nõue, tegi siinkirjutaja kodumaja kortreiühistu juhatus juba oktoobris ettevalmistusi.
Energiamärgis jutustab hoone tegelikust väärtusest
10. jaanuar 2009, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alustasime mittekohustuslikust, kuid edasist asjaajamist sujuvamaks muutva energiaauditi tellimisega.
Firmade hulgast, mis on pädevad ja kus töötavad litsentsiga audiitorid, valisime OÜ Energiasäästubüroo.
Energiaauditi aruandele tuginedes on hea reastada lähiaastate möödapääsmatuid töid ja täita elamute energiamärgise küsitluslehte. Tuleb ju sellesse kanda hoones kolme viimase aasta mõõdetud soojakulu, elektritarbimise, kütte- ja tarbeveeandmed.
Energiamärgise tellimuse tegi korteriühistu juhatus, sest sellest nõudest ei pääse üle ega ümber, kui keegi tahab majas korterit osta või müüa. Kinnisvara müüja peab energiamärgise ostu-müügitehingu toimumisel ostjale üle andma. Ja üürnikul ning pinna rentijalgi on kasulik teada, millise katuse alla ta satub.
Energiamärgis annab ülevaate hoone energiakulust ja vastab küsimusele, kas see on naabermaja energiakuluga võrreldes suur või väike.
Selle üle arutamine ei ole kohvitassi- või turujutt, vaid 1. jaanuarist ehitusseadusele tuginev ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega “Energiamärgise vorm ja väljastamise kord” kehtestatud nõue.
Energiamärgis dokumendina näitab, kui palju hoone või selle osa (korter) tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele. Selles kajastub hoone tegelik või eeldatav aastane energiakasutus ning energiatarbe klass (A-H).
Hoone energiamärgise andmed avaldatakse ehitisregistris.
Olemasolevatel hoonetel kehtib energiamärgis kümme aastat ja selle väljastab energiaauditeid tegev või märgist väljastav ettevõtja, 2010. aastani ka ehitiste ekspertiise tegev ettevõtja.
Märgis peab olema hoonetel, mille projekteerimist alustatakse, ja esitada tuleb see ehitusloa taotlemisel kohalikule omavalitsusele.
Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. Kui ehitus on lõpetatud, annab ehitaja energiamärgise hoone omanikule üle koos muu ehitust puudutava dokumentatsiooniga. Energiamärgis kehtib kaks aastat alates ehitise garantii kehtima hakkamisest.
Kui majas on korteriühistu, tellib energiamärgise hoonele juhatus või vähemalt ühe ühistu liikme nõudmisel kuu jooksul, arvates nõude esitamisest.
Korteriühistu juhatusel on kohustus anda hoonele väljastatud energiamärgise koopia tiitellehest ja teisest lehest, millele on kantud energiasäästu loetelu, kõigile ühistu liikmetele.
Kui korteriühistu juhatus ei ole seaduses ettenähtud ajal (üks kuu) energiamärgist tellinud, võib seda teha korteri müüja, kes, tuginedes korteriühistute seadusele, saab energiamärgise koostamise kulud ühistult sisse nõuda.
Energiamärgise nõudest jäävad puutumata muinsuskaitseseaduse järgi mälestisteks tunnistatud hooned, aga ka kultus- ja tavandihooned. Samuti kaheaastase kasutusajaga hooned, tööstushooned, töökojad, madala energiavajadusega ning eluruumideta põllumajandushooned ja hooned, mida kasutatakse elamiseks aastas alla nelja kuu või mille kasulik pind jääb alla 50 ruutmeetri.
Energiamärgise väljastajal peab olema seaduses ettenähtud haridustase ja kutsekvalifikatsioon. (Ettevõtjate andmed vt http://mtr.mkm.ee või www.ekvy.ee, sealt näeb kutsekvalifikatsiooniga energiaaudiitorite nimekirja.)
Energiaaudit ei ole märgise saamiseks hädavajalik, kuid lihtsustab selle andmist ja on toeks energiamärgisel antud soovituste täitmisel.