Silvia Paluoja: Tegelik maaelu jääb Exceli tabelist välja

Seadusandjate ja ametnike kiuste on veel maal elu ja seal minnakse “põlla pääle”.

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Riigikogu maaelukomisjoni liige Tarmo Tamm rääkis Eesti külade 13. maapäeval „Suud puhtaks“ stiilis arutelul Räpinas oma viiest kasvuhoonekurgist, mis annavad nii head saaki, et varusta või tervet küla. Peatähtis on korralik kastmine, õpetas ta, selmet selgitada, miks kaks aastat tagasi Vana-Võidus talle kui maaeluministrile üle antud ja valitsuse liikmetele adresseeritud manifesti 11 punktist üheksa on sõnastatud selles programmilises avalikus dokumendis uuesti. Alates maaelu ühtse koordineerimise vajadusest, “maapiirkonna” mõiste täpsustamisest kuni äärealadel alustavatele ettevõtjatele soodsa maksukeskkonna loomiseni.

Mis muutub sisuliselt kahe vahepealse aastaga, mil Harjumaal toimub 14. maapäev? Arvan, et suurt ei midagi, sest poolteisetunnine arutelu selle üle, mida soovib valitsuskoalitsioon oma tegevuskavaga teha maaelu arendamiseks ja kuidas ja kellega tööd plaanitakse, mattus poliitkorrektsesse sõnavahtu. Sellest kerkisid oma mõtteavaldustega esile 2019. aasta küla Lüübnitsa vanem Urmas Sarja, Võrumaa partnerluskogu kunagine esimees Anneli Ott ja maaelu edendamise sihtasutuse juht Raul Rosenberg, kes nimetas maale elama mineku takistusena isegi krediidivõimelise pere puhul seda, et panga silmis ei ole maal asuval kinnisvaral väärtust ja ta ei saa käendust.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kas maaeluministeerium õigustab oma nime või kui kaugele ulatub selle instantsi vaateväli, kui maainimeste põhimureks on endiselt halvad ühendusteed ja interneti aeglus? Väidan, et vaade on üsna piiratud, sest maaelupoliitika ja analüüsi osakonna esindaja nägi vaid linnaelanike arvu suurenemist. Aga seda teame tematagi, et ainuüksi pealinna on koondunud kolmandik Eesti inimestest.

Paikne külainimene aga toob näite ebavõrdsuse kohta: maal sõidame peres kahe džiibiga, sest teed peaaegu pole, aga me tasume tarbijatena kütuseaktsiisi ja linnas makstakse meie rahaga ühistranspordis tasuta sõitmiseks veel peale. Ja teeb siis ettepaneku, et kõik strateegilised dokumendid läbiksid enne vastuvõtmist maaelu mõjutuse analüüsi. Mitte nii, et „Tallinnas võetakse vastu mingi põhimõte ja Kesk-Eestist alates oigame ja maksame Tallinna elu kinni“.

Tagasi üles