Kristi Hunt: Trahvi menetlemise eest maksab isegi vanaema

Kui riigi arvates on kohtutäitureid palju, saaks nende arvu vähendada justiitsministri määrusega. Pildil rahvusraamatukogus aastate eest toimunud kohtutäiturite konverents “Kohtutäiturid ja riigivõimu jagamine.” Foto: Liis Treimann

Nii saab see tulevikus olema, kui justiitsministeeriumi kavandatav pööre minevikku teoks saab ehk kutsutakse uuesti ellu 1990. aastatel Eestis toiminud täitemenetlussüsteem. Tõsi, süsteem on plaanitud tagasi pöörata vaid osaliselt, lisades mõne täienduse, kuid just sellised süsteemid on mujal Euroopas kõrvale heidetud kui ebaefektiivsed, segased ja riigile kulukad

Riik soovib üksnes osaliselt panustada täitemenetluse 21. sajandisse toomisse ja kahjuks puudutaks see ainult seda osa, mis on avalikkusele seksikas ja mida saab poliitilises propagandas hästi ära kasutada.

​Eestis on võlgnikke umbes kümme protsenti elanikest. Inimesed, kes on sattunud kohtutäituri juurde, kurdavad, et süsteem on segane. Siin tuleb võlgnikega nõustuda, kuna riik muudab seadusi pidevalt poliitilistes tõmbetuultes ehk ad hoc – “mõeldud-tehtud” põhimõttel, mis omakorda teebki süsteemi lihtinimesele arusaamatuks. Et praegune süsteem oleks kõikidele selge, tuleks vaadata üle iga seadus, kus on täitemenetlusega kokkupuude.

Ministeeriumi väide, et täitemenetlus muutub läbipaistvaks, kuna enamiku tööd teeb ära IT-süsteem, võibki olla realistlik, kuid seda vaid iigi seisukohast, kuna riik ise saab raha automaattoimingutega kätte, kuid võlgnikul pole võimalik automaadiga vaielda ega argumenteerida.