Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/26/7923301t1h7442.jpg)
/nginx/o/2019/08/01/12425578t1h67b1.jpg)
Nii saab see tulevikus olema, kui justiitsministeeriumi kavandatav pööre minevikku teoks saab ehk kutsutakse uuesti ellu 1990. aastatel Eestis toiminud täitemenetlussüsteem. Tõsi, süsteem on plaanitud tagasi pöörata vaid osaliselt, lisades mõne täienduse, kuid just sellised süsteemid on mujal Euroopas kõrvale heidetud kui ebaefektiivsed, segased ja riigile kulukad
Riik soovib üksnes osaliselt panustada täitemenetluse 21. sajandisse toomisse ja kahjuks puudutaks see ainult seda osa, mis on avalikkusele seksikas ja mida saab poliitilises propagandas hästi ära kasutada.
Eestis on võlgnikke umbes kümme protsenti elanikest. Inimesed, kes on sattunud kohtutäituri juurde, kurdavad, et süsteem on segane. Siin tuleb võlgnikega nõustuda, kuna riik muudab seadusi pidevalt poliitilistes tõmbetuultes ehk ad hoc – “mõeldud-tehtud” põhimõttel, mis omakorda teebki süsteemi lihtinimesele arusaamatuks. Et praegune süsteem oleks kõikidele selge, tuleks vaadata üle iga seadus, kus on täitemenetlusega kokkupuude.