Loomapidajad vajavad saarele tapamaja

Kolde talu peab Kihnu maalambaid ja Šoti mägiveiseid, keda saab lihaks teha vaid mandril, ja perenaise Külli Laose arvates oleks mõistlikum ehitada saarele väike tapamaja.

FOTO: Silvia Paluoja

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele tuginedes on Kihnu tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks ega pea lõpnud loomi üle mere mandrile vedama, vaid need võib saarele matta. Veterinaar- ja toiduamet andis Kihnule sellekohase õiguse 6. juulil 2016 ja sõsarsaarel Ruhnus kehtib leevendus tänavu 30. juulist. Kõrvaliseks piirkonnaks on 2012. aastast tunnistatud ka Hiiumaa.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Liivi lahe suurimal püsiasustusega saarel korraldab loomsete kõrvalsaaduste ehk maakeeles lõpnud kariloomade matmist Kihnu Majanduse OÜ, mille juhataja Paal Põlluste möönis, et erisus anda oli ainuõige, sest varem tuli korjus toimetada mandrile reisilaevaga ja majanduslikult oli selline vedu meresaarelt Väike-Maarjasse loomsete jäätmete käitluse keskusse kulukas.

Tagasi üles