Katse: kuidas suhtuvad enda väitel koerasõbralikud einelad hiigelkliendi tulekusse?
Ülipikk nimekiri, kuhu Pärnumaa söögi- ja joogikohtadest tohib koeraga minna!

  • Veenmaks kelnerit, et jurakas koer ei ole tingimata ohtlik, astus hiigelkutsikas Süsi pubisse.
  • Kui teenindajad tulid kutsut hellitama, lakkus Süsi nad tänutäheks üle.
  • Restoranist lahkudes silmasime teletäht Kristjan Jõekaldat, kes kõndis koerast suure kaarega mööda.

Pea 70kilone kutsikas Süsi katsetas, kas ta on söögikohtades teretulnud.

FOTO: Mailiis Ollino

Pärast maakonna söögi- ja joogikohtadest uurimist, kuidas neljajalgsetesse kundedesse suhtutakse, võtsin truu puusakõrguse sõbra Söe ühes ja läksin kontrollima, kas väide “Igas suuruses koerad on oodatud” peab paika.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Lootes oma üheksakuuse Iiri hundikoera heale koolitusele, katsetasin, kuidas hiiglaslikku külalisse suhtutakse ja kas meid ikka lastakse ukselävelt edasi. Kuna tegu on linnapildis võrdlemisi harva nähtava tõuga, oleme harjunud piidlevate pilkude, pildistamissoovide, ahhetamise ja kommentaaridega stiilis “Sellisega saab ju ratsutada” ja “See pole koer, vaid vasikas”. Aga kas tema suurus osutub takistuseks, kui tahame restorani einestama minna või kui jalutuskäigu vältel tekib mõte kohvikus jalga puhata?

Tagasi üles