Katse: kuidas suhtuvad enda väitel koerasõbralikud einelad hiigelkliendi tulekusse? (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pea 70kilone kutsikas Süsi katsetas, kas ta on söögikohtades teretulnud.
Pea 70kilone kutsikas Süsi katsetas, kas ta on söögikohtades teretulnud. Foto: Mailiis Ollino

Pärast maakonna söögi- ja joogikohtadest uurimist, kuidas neljajalgsetesse kundedesse suhtutakse, võtsin truu puusakõrguse sõbra Söe ühes ja läksin kontrollima, kas väide “Igas suuruses koerad on oodatud” peab paika.

Lootes oma üheksakuuse Iiri hundikoera heale koolitusele, katsetasin, kuidas hiiglaslikku külalisse suhtutakse ja kas meid ikka lastakse ukselävelt edasi. Kuna tegu on linnapildis võrdlemisi harva nähtava tõuga, oleme harjunud piidlevate pilkude, pildistamissoovide, ahhetamise ja kommentaaridega stiilis “Sellisega saab ju ratsutada” ja “See pole koer, vaid vasikas”. Aga kas tema suurus osutub takistuseks, kui tahame restorani einestama minna või kui jalutuskäigu vältel tekib mõte kohvikus jalga puhata?

Tagasi üles