Silver Pulk: Ma kindlasti ei taha, et inimesed tunneksid haletsust mu vastu
Kuna ma ei ole varem pimedatega kokku puutunud, ei teadnud päris hästi, millised küsimused on tabu ja millised pole. Selgitasin Silverile oma kimbatust, üritades sõnadega ettevaatlik olla, aga ta vastas kiirelt: “Ei ole olemas rumalaid küsimusi.” Ta oli nõus kõigele vastama, kui inimesed sellest targemaks saavad.
Mida te arvate sõnadest “pime” ja “puudega”?
Täiesti normaalsed eestikeelsed sõnad. Mina ennast häirituna ei tunne, kui mulle öeldakse pime, ma ütlen enda kohta ka nii. Sõna “puudega” mind ei sega kuidagi. Ja see on nende probleem, kes neid sõnu kasutavad solvanguna. Kui neid kasutatakse õiges kontekstis, on need normaalsed.
Aga kui teile öeldakse: “Näeme hiljem”?
Pimedad kasutavad sõna “nägema“. Me omavahel räägime, kuidas me vaatame kodus televiisorit ja loeme ajalehti ja ütleme üksteisele “Nägemist”. Me kasutame neid sõnu samamoodi nagu teised, ei hakka sellepärast midagi uut nüüd välja mõtlema.
Omakeskis teete selle üle nalja ka vahel?
Oi ikka. Meil on sihuke pime huumor: see on nagu must huumor, ainult et pimedate teemadel. Ikka aeg-ajalt saab soovitada kaaslastest kellelgi kuskilt alla kukkuda. Ja see käib asja juurde. Huumorita ei saa.
Mis diagnoos teile on pandud?
Diagnoose on mul palju. Põhihaigus on diabeet ja sellega kaasnevad muud hädad. Nägemiskaotus on diabeedi tüsistus. Suhkruhaiguse puhul on üldse silmateema hell. Ei tea kunagi, kuidas silmad diabeediga vastu peavad. Muutused võivad hästi kiiresti toimuda. Soovitatakse iga aasta käia silmaarsti juures. Ühel aastal võib kõik korras olla ja siis järgmine kord võib muutus juba päris suur olla.
Peale sellele on mulle siiratud üks neer, kuna diabeedi tõttu oma neer ei töötanud enam. Ega muud häda olegi.