Fusionist Shalom Neuman: Oleme maksimalistid, mitte minimalistid

Ameerika kunstnik Shalom Tomas Neuman usub, et kunst on keel, ühendades eri kultuure, rasse ja religioone. Foto: Lilli Tölp

Möödunud laupäev Pärnus: pealtnäha pööraste ja raamidest välja kiskuvate kunstnike triangel. Tegelikkuses mehi ja naisi, vanu ja noori, ida ja lääne kultuuri, ajalugu ja tulevikku ühendav kunsti- ja etendustuur, mis kutsus olema hetkes, püüdmata iga kulmukortsutust vältida.

Paar päeva enne IN Graafika festivali avamist toimetas linnagaleriis raekojas fusionismi eestkõneleja ameeriklane Shalom Tomas Neuman – üllatavalt lihtne mees, kes laseb loomingul rääkida. Sõna otseses mõttes. Tema kunst on kirev ja mitut meelt puudutav, kohati provokatiivne.

Ameeriklane kirjutab oma manifestatsioonis: “Me (fusionistid) propageerime kõige – kultuuride, rasside, religioonide, ideoloogiate ja kunstivormide ühendamist. Me ülistame kollektiivset vaimu, luues kunsti selle enda, mitte tarbijaahela loomiseks.”

Neumani meelest on kunst keel, mis ületab riigipiirid.

Mis on fusionism ja kes on fusionist?

Fusionism ei ole kunst elutoa seinal. Fusionistid loovad kunsti vajadusest öelda midagi end ümbritseva kohta. Sellel soovil pole rahaga mingit pistmist. Kõige lihtsamalt on fusionism absoluutselt kõige sujuv ühendamine. Nii on vaatlejal raske määratleda, millega tegu.

See, kuidas tajume, kuuleme ja näeme teist inimest, on kõik üks. Miks ei võiks me siis luua kunsti, mis teeb sama, liites heli liikumise, värvide ja kunstiga? On vanamoodne mõelda, et kunst sünnib vaid värvidest.

Ma olen küll klassikalise haridusega kunstnik ja aastaid ülikoolides õppejõuna töötanud. Kahtlemata annab see hea aluse, kuid leian rohkem vabadust eri vormide ühendamisest. Kunagi varem pole meile olnud kättesaadav niivõrd rikkalik tehnoloogiline varamu: kõlarid, helisüsteemid, prožektorid. Ja vaid mõnekümne dollari eest ja igaühele. Miks mitte seda kasutada? See on meie ajastu nägu. Tehnoloogia on meie aeg.

Meie sõpruskonda kuuluvad inimesed Brasiiliast ja Hiinast. Maailm muutub üha väiksemaks. Fusionistid on selle esindajad. Oleme maksimalistid, mitte minimalistid.

Millal avastasite kunsti ja miks otsustasite just fusionismi kasuks?

Väikse poisina Iisraelis oli kunst minu armastus ja põgenemine: mulle hädavajalik. Ma ei taha pikalt peatuda raskustel, millega seisin silmitsi, kui olime juutidena emigreerunud Tšehhist Ühendriikidesse. Ütlen vaid, et see oli keeruline aeg. Lapsed on õelad, kui sa neist kuidagi erined.