Metsad kihavad vähem tuntud maitsvatest marjadestki

Kuigi harilik mustikas ja sinikas näevad kõrvutades välja väga erinevad, peavad paljud sinikat mustikaks või pole sellest taimest kuulnudki.

FOTO: Karl Adami

Metsad suisa kihavad suviti elust. Mida enam sügise poole, seda sagedamini silmab metsas toimetavate suleliste kõrval marjulisi. Enamasti rändavad anumatesse metsmaasikad, mustikad, vaarikad või rabamurakad. Marjasõbrad hindavad kõrgelt ka punapõskset pohla ja jõhvikat. Meie metsades-rabades kasvab aga muidki marju, mida tasub tunda ja proovimiseks põskegi pista.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sinikaid korjan ma igal suvel pea niisama palju kui mustikaid. Kuigi harilik mustikas ja sinikas näevad kõrvutades välja väga erinevad, leidub tänapäeval inimesi, kes peavad sinikat mustikaks või pole sellest taimest kuulnudki.

Sinikas on tavaline siirdesoode ja rabaservade taim. Tema kõrval kohtab sookailu, hane­vitsa, mustikat, vaevakaske, paju ja pohla. Kuna sinikas kasvab vahel meetrikõrguseks, hakkab ta juba kaugelt silma.

Halli vahakirmega kaetud siniseid mahlakaid marju märkab rabametsades või raiesmikel juba suve keskpaigas. Korjates ei määri nad käsi sel määral nagu mustikad. Ühtlasi on marjade kuju ja suurus isegi lähestikku kasvavail puhmail sageli erinev: kas ümar, kergelt kandiline või piklik.

Tagasi üles