Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/16/11502840t1h9cb2.jpg)
/nginx/o/2019/08/15/12467333t1hc849.jpg)
Oli aasta 2011, Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest oli möödunud 20 aastat. Vaba Rahva Laulu idee algataja Ülo Kannisto tegi väikese pausi tööst oma saeveskis ja viis end kurssi viimaste uudistega. Talle jäid silma Ivo Linna pilt ja artikli pealkiri “Kuhu kadus 300 000 eurot?”. Sellest ajendatuna otsustas Kannisto korraldada kontserdi Vaba Rahva Laul, mis toimub homme juba kümnendat korda. Seekord Pärnus.
“Mitte et see kontsert oli kehv, aga see ei olevat olnud Vabaduse Laul,” meenutas Kannisto loetut. Muu seas esines seal lääne bände ja kõlas muudki kui vaid eesti keel. Suurem osa kommentaare ei olnud teab mis meeldivad. Tagasi saekaatrisse tööle asudes välgatas Kannistol mõte korraldada ise midagi. “Uhkustades ikka ütlen, et see oli viis sekundit, aga äkki oli hoopis kolm, mil see klikk käis.”